[Lauri_L]

Aga miks eelistada puitu 50x50?
Ei pea eelistama. 
Puitu lihtsam töödelda ja paika loodida eeldusel et on sirged pulgad, võid kümme korda lahti võtta ja siis uuesti kokku sobitada - metallkarkassiga päris nii eisaa. Pisut on puit odavam ka. Lisaks on puitraamidesse parem peno vahele sobitada.
Puidu miinuseks see, et puit mängib, võib ja ilmselt tekivad seintesse (liitekohtadesse) mõned mikropraod, lõpptulemusele ei mõju. Tahad pragudeta seina, paned topelt kipsi vastavalt kipsplaadi kasutusjuhendile. Arvan, et sul ei ole sellisel tegevusel mõtet, kui varasemad kogemused puuduvad. 

Kas kipsikarkass odavam / parem ei tule?
Kui teha parimat asja, siis maksab. Sul on eelarvel ja kogemustel teatud piirangud, kas pole? Kui eelarvel piiranguid ei ole ja tahad parimat, siis alustame kogu teemaga uuesti.
Kui oled varem metallkarkassi pannud ja tunned, et meeldib, siis teed ka nüüd sellega. Sinna vahele peno sokutamine ja selle hilisem liimvahuga töötlemine aga on piin kuubis - vähemalt minu jaoks. Seega soe soovitus, et alusta puidust. Ostad kohe pisut pikemad tokid valmis, et materjali kulu oleks minimaalne. Mina näiteks ei oska kipsi metallkarkassi panna.

Või on see seotud penoplastiga, et jäävad külmasillad metallkarkassiga?
Metallkarkassi külmasild selle paksuse juures on olematu. Peno liimid ju karkassi vahele. Karkassi peale tuleb veel OSB+kips, mis niigi olematud külmasillad katavad.

Peno siis vastu seina, kondetsi ei teki sinna taha pärast ja seent?
Kui sul hoone muidu kuiv ja kui peno on korralikult ja õhutihedalt külgedelt liimitud, siis kondentsi sul taha ei teki. Ma ei tea kui sirged seinad on, kuid karkassi seina paigaldamisel jätaksin kerge õhuvahe ikkagi sisse (peno ära pane vahuga seina, vaid vahuga karkassi vahele). Loodida ju niikuinii vaja, mis tähendab loodimisklotse (plast) ja paratamatut õhuvahet. Kui on kahtlus, et seintesse võib mingil ajahetkel kuskilt niiskust lekkida/tekkida, siis igal juhul õhuvahe ning puidu puhul paned karkassi ja seina vahele plastikust klotsid niiskustõkkeks (kasvõi needsamad loodimisklotsid, või lõikad ribad bituumenlindist vms). Eesmärk on, et puit vastu seina ei läheks ja ei märguks. Tahad eriti hästi teha, kasutad immutatud prussi.

Soojuspumbaga probleeme pole.
Kuna töötan õhu alal, siis saan käibemaksu vabalt ja oma hinnaga ülemuse kaudu soojuspumba.
Kõigepealt ruum valmis teha ja siis vastavalt ruumile kütteseade valida. 

Töölauaga on see, et see on ankrutega ja tüüblitega juba põrandas ja seinas kinni.
Seda ma enam ei puutu. Saan teha kipsile karkassi laua kõrvalt ja pealt.
Tee üks kord ja korralikult. Töölaua ümber seina ehitamine kulutab rohkem aega, kui selle eemaldamine ja hiljem tagasi installimine. Pole mõtet seda eeltööd siin selleks teha, et asi lõpuks narr jääks. Ruumi perimeeter tuleb puhtaks saada ja õhuvahed seintes/laes/põrandas (sh. töölalaua ümber, kui seda mitte ära võtta) kinni panna. Muidu hakkab külm ikkagi tuppa tulema ja soe välja minema. Seina ja ruumi soojustuse vahelise õhuvahe jätad ventileeritavaks ja ühendad ühe poole kasvõi õue ja teise poole naaberboksi  . Käi linnas ja vaata kuidas tellistest fassaadiga hooned on ehitatud. Fassaadi all ja üleval õhuvahed - fassaad on tuulutatav. Puitfasaadi ja karkassi kohta saad lugeda minu garaaži teemast. Täpselt sama asja teed endale kahe seina vahele väiksemal kujul. 

Kas lakke õhukest 6-8mm OSBd ei või panna?
12mm täis kipsilehte lakke tõsta ikka päris raske. Isegi abinõuga.
Nagu olli ütles - abinõuga läheb ja laulab. Väike ruum on sul, valge kipsist lagi annab ruumi ja valgust juurde. Kui ostad alusega kipsi, siis tuleb too sul odavam ka kui OSB. Kõige kallim asja juures on peno. Penoks valid ilma sulundita peno, seda on sul endal parem karkassi vahele liimida. Ja tolle 6-8mm OSB murrad samamoodi ära, kui seda ilma abinõuta lae alla hakkad venitama. 

Ja soovitan eelpool toodud elementide puhul võtta juutuub abiks. Seal on kuldaväärt videoid ja õpetusi. Kirja teel on siin raske kõike edasi anda.