[PlyVal64]

Sest niiskus ei pääse peno sisse. Erinevalt villast.

Küll ta pääseb - kui sa just ei kasuta Styrofoami. Isegi nn kinnise pooriga, EPS perimeeter Prluss imab endasse niiskust, kuigi on mõeldud vundamentidesse ja põranda alla.
Ega muidu ehitajad ütle, "Enda majal kasutasin Stüroksit aga kliendile piisab Perimeeter plussist!

Siiski saab vee sissepääsu penosse lugeda "tõendatuks" vaid otseses vees vedelemise puhul ja sedagi siis pikaajalise protsessina! Jälle, tulles elukogemuste juurde veesõiduklitega, siis vanimad penod on olnud just nendes. Nõukaaaegne roosa jubedus kaaarhallides ei kvalifitseeru penoks  Oma jahil siis aastast 1991 Piiteris toodetuna ja läks 2007 väljavahetamisele. Oli osaks varuujuvusest ja oluline osa kerejäikusest, mille asendasin siis eposse lamineeritud "sinisega". Võis olla ka viga!  Ja isegi siis ei olnud see vana nõukogude suureteraline EPS lõpuni läbivettinud vaid pigem niiske! Küll on lõputult nähtud silmini vett täis kahekomponentseid väidetava "kinnise" pooriga XPS-rõlguseid! Ehk see vee imavus jms on LABORI teema, reaalelus on asjad vähe teised! Kusjuures on tehtud ka loomkatseid, kus peno tükk on ära kaalutud, siis mingisse vette mingiks ajaks surutud ja pärast uuesti kaalutud. Konkreetne selge imavuse teema ülitäpselt mahulislet ja kaaluliselt mõõdetav! Mingid testis olid 15 aastaga alla 5% mahust imas EPS endasse vett ja kaotas r-arvus olematult. Ja XPS, mis peaks olema "veekindel", ei ole seda pikas leotamises teps mitte ja kaotab poole oma omadustest, eelkõige soojajuhtivusest! Vettibki läbi kuigi "ei tohiks"...

Ehk kõike moodsat "tõde" tuleb ikka paraja reservatsiooniga võtta ja oh jama, väheke ka "oma peaga mõelda"  See on sama asi mis klaasplast elik GRP. Klaasplast on kapillaarne materjal ja tõesti laseb lõpuks mingi olematu mahu vett läbi. Soolases vees tekib nii osmoos läbi osmootse rõhu ja soolade ladestumise. Tekivad kuivades villid, uuesti vett imades paisuvad ja pressiva dlaminaadi kihid lahti. Kõik õige ja ka seda elus nähtud ja nuusutatud, see ongi äädikahais vanades jahtides! Aga isegi osmoos plastist veesõiduki kerel on üüratu pikk protsess ja vajab ikka päris soolast vett selleks. Haisenud on aastakümneid ookeaniveega lähisuguluses vetes olnud alused... Minu jahil, Pärnu ja Haapslau lahe kartulikeedu riimvees 15+ aastat suilistanul, puudus igasugune osmoosi alge... 
See on siis üks paljudest testitulemustest EPSiga. Võtta tõena või mitte, igaühe oma otsustada.