23-11-2023, 14:06 PM
Kui kahe pleki vahele on pandud liimaineks moodne vaht ja liimuvusega tekitatud sändvits-paneel, siis... Kuidas erineb selelst plekist garage uks? Kusjuures nenid tehakse ju EPS, PIR, PUR kui MW'ga ehk siis mineraalvillaga. Mis pagana LAMBA jutt siin pidevalt käib? Lihtsaim küsimsu: kas teil kodus külmiku sügavküm tilgub ja mädaneb??? Mis LAUSLOLLUST peab siin viimastel aastatel pidevalt lugema??? Suhteliselt värske Eesti Meeste teadustöö mineraalvillaga sändvitside kuivamisest. Google tõlge riigikeelde on ka täiesti mõistetav.
Mingi lolluse hullus on tabanud Eestimaad... See võimalik väike niiskus peab saama lihtsalt välja aurata ja väljuda konstruktsioonist, umbne kilekott on kõige halva aluseks! Ja teine asi on ikkagi igasugsue otsese vee konstruktsioonidest eemal hoidmine! Nii tomivad KÕIK sändvitsid ja jälle üks vanemaid core-ehitusega asju on oh imet - purjekad! Täiteaineks balsapuu ja kahel pool laminaat, see oli 60 aasta tagune asi, täna on uued vaakumile "alluvad" vaht- ja kärgmaterjalid. Miks oli ja on balsakerede ja tekkide läbiviikude tegemine eriliselt keeruline ongi täieliku veetiheduse saavutamine! Kuigi GRP on kapillaarne, ei ole ta piisavalt hingav et vett balsast välja auruda lasta. Vee- ja tuulekindlusega on üks ja sama häda olnud - nad ei "hinga" kuniks leiutati tänased tuuletõkkekangad. Kunagine ruberoid ka aga moodne lihtsalt on parem. Ka siin on arengud meeletud, kui algselt olid lihtsalt poorsed kangad, kes pealset veekindlust tagasid veetilga pindpinevusjõu kaasabil aga teatud tingimustel ikkagi hakkasid märguma ja auru läbilaskvus muutus lõpusk tavakileks, siis uued on mittepoorsed kangad. Jah, kõvasti kallimad aga ka mitu korda paremad ja ei märgu nii lihtsalt ning auru difusioon on kiriem ja kergem sest takistus on väiksem.
Kõik sama mis tavariietusest tuttav. Ega MAJA on samasugune "asi" kui inimkere! Täpselt samamoodi on mõlemal vaja kihilisust, veeauru välisõhku hingatavust, vee- ja tuulekindlust! Lõpuks on see ikkagi seesama koolifüüsika. Ja kõige selle juures unustatakse ära Maa kõige tähtsam reegel ehk Energia Jäävuse Seadus. Kusjuures kapitalistlikus ilmakorras, kus kõik tahavad rikastuda, on päris kindel ka see et näiline energia"tõhusus" on räige rahaline kulu kohe ja ka pikas perspektiivis! See on teine probleem: totaalne arvutusoskuse puudumine! Ei suudeta seda kulu/kasu kaalupunkti leida. Kui kulu on vaid oma aeg ja töö, on üks asi. Rahaline kulu ja võetavad kohustused aga täiesti teine!
Kuna selle nõukaaegse garaažiboksi raudukse puhul ei ole täpsemat kirjeldust, siis see kõlab klassikalise maa-aluse asja tõstetav vinklile keevitatud plekist asi, mille võib rahumeeli kasvõi odavaima ballonivahuga ära soojustada! Ja sissepoole ehk tuntavale küljele võimalikult VÄIKESE soojusmahtuvusega materjal, mis on siis "soe" ehk kiirgab jahedust kõige vähem. Klassikaline penost Biolani prill-laud, mis on võrdselt "soe" ka -20 või +20 peale istudes. Materjali soojamahutavus on nii olematu et pinnatemp ühtlustub tagumendi naha omaga peaaegu koheselt.
PS: kõigi siinsete ja üldse levinud ehitusteadlaste-tuumafüüsikute arust on SIP üldse saatanast ja peaks enam-vähema kuu ajaga lõpuni maha mädanema...
Mingi lolluse hullus on tabanud Eestimaad... See võimalik väike niiskus peab saama lihtsalt välja aurata ja väljuda konstruktsioonist, umbne kilekott on kõige halva aluseks! Ja teine asi on ikkagi igasugsue otsese vee konstruktsioonidest eemal hoidmine! Nii tomivad KÕIK sändvitsid ja jälle üks vanemaid core-ehitusega asju on oh imet - purjekad! Täiteaineks balsapuu ja kahel pool laminaat, see oli 60 aasta tagune asi, täna on uued vaakumile "alluvad" vaht- ja kärgmaterjalid. Miks oli ja on balsakerede ja tekkide läbiviikude tegemine eriliselt keeruline ongi täieliku veetiheduse saavutamine! Kuigi GRP on kapillaarne, ei ole ta piisavalt hingav et vett balsast välja auruda lasta. Vee- ja tuulekindlusega on üks ja sama häda olnud - nad ei "hinga" kuniks leiutati tänased tuuletõkkekangad. Kunagine ruberoid ka aga moodne lihtsalt on parem. Ka siin on arengud meeletud, kui algselt olid lihtsalt poorsed kangad, kes pealset veekindlust tagasid veetilga pindpinevusjõu kaasabil aga teatud tingimustel ikkagi hakkasid märguma ja auru läbilaskvus muutus lõpusk tavakileks, siis uued on mittepoorsed kangad. Jah, kõvasti kallimad aga ka mitu korda paremad ja ei märgu nii lihtsalt ning auru difusioon on kiriem ja kergem sest takistus on väiksem.
Kõik sama mis tavariietusest tuttav. Ega MAJA on samasugune "asi" kui inimkere! Täpselt samamoodi on mõlemal vaja kihilisust, veeauru välisõhku hingatavust, vee- ja tuulekindlust! Lõpuks on see ikkagi seesama koolifüüsika. Ja kõige selle juures unustatakse ära Maa kõige tähtsam reegel ehk Energia Jäävuse Seadus. Kusjuures kapitalistlikus ilmakorras, kus kõik tahavad rikastuda, on päris kindel ka see et näiline energia"tõhusus" on räige rahaline kulu kohe ja ka pikas perspektiivis! See on teine probleem: totaalne arvutusoskuse puudumine! Ei suudeta seda kulu/kasu kaalupunkti leida. Kui kulu on vaid oma aeg ja töö, on üks asi. Rahaline kulu ja võetavad kohustused aga täiesti teine!
Kuna selle nõukaaegse garaažiboksi raudukse puhul ei ole täpsemat kirjeldust, siis see kõlab klassikalise maa-aluse asja tõstetav vinklile keevitatud plekist asi, mille võib rahumeeli kasvõi odavaima ballonivahuga ära soojustada! Ja sissepoole ehk tuntavale küljele võimalikult VÄIKESE soojusmahtuvusega materjal, mis on siis "soe" ehk kiirgab jahedust kõige vähem. Klassikaline penost Biolani prill-laud, mis on võrdselt "soe" ka -20 või +20 peale istudes. Materjali soojamahutavus on nii olematu et pinnatemp ühtlustub tagumendi naha omaga peaaegu koheselt.
PS: kõigi siinsete ja üldse levinud ehitusteadlaste-tuumafüüsikute arust on SIP üldse saatanast ja peaks enam-vähema kuu ajaga lõpuni maha mädanema...