[mossepower]

Tuumajaama üks miinus on nagu ka välja toodud, siis väga raha- ja töömahukas tuumaohutusregulatsioonide nullist juurutamine. Teine suurem miinus on minu silmis energiajulgeolek kuna antud teema on viimastel aastatel eriti päevakorda tõusnud. Kütust peame me jaama jaoks hakkama sisse ostma, maailma suurim tootja on Kasashstan ja sellele järgnevad Austraalia, Namiibia, Kanada. Nende riikidega peaksime siis nii suured sõbrad olema kui võimalik, et meid mingil juhul värava taha ei aetaks misiganes suunas ka maailmapoliitika tulevikus liigub.

Energiajulgeoleku suhtes on meil vesi, tuul, päike, põkevkivi ja mets koguaeg omast käest võtta ning selle jaoks ei pea kellegiga häid suhteid punnitama ja maailmas pooli valima. Küll aga kaks viimast on muidugi omamoodi raha ahju ajamine nagu ka eelpool toodi võrreldes resursside väärindamise võimalusega. Piltlikult öeldes metsaga kütame kui vene rubladega ning põlevkiviga kui USA dollaritega. Taastuvenergia puhul on jällegi vajalik meeletult kallis ja resursside mahukas alginvesteering (sh. salvestamine).

Ühes asjas on tuuma- ja ka taastuveergia muidugi samas paadis, ükski eestlane ei taha oma silmapiirile võrdväärselt ei elektrituulikut ega ka tuumajaama. Ja tuumajaama puhul on see meeletu vastuseis ka tõenäoliselt üks kirstunael kuna ükski poliitik ei saa anda luba tuumajaama rajamiseks kuna riskib tundmatus ulatuses oma mainekahjuga. Seetõttu on seda kuuma kartulit siiani ringiveeratatud ja tõenäoliselt veeretatakse ka edasi.

Ideaalmaailmas lõputute rahakraanidega võiks muidugi mõlemat arendada võrdselt, nii taastuv- kui ka tuumaenergiat ja kasutada siis vastavalt vajadusele ja/või maailmapoliitikale.