04-12-2023, 16:56 PM
(04-12-2023, 15:44 PM)mossepower Kirjutas: Energiajulgeoleku suhtes on meil vesi, tuul, päike, põlevkivi ja mets koguaeg omast käest võtta ning selle jaoks ei pea kellegiga häid suhteid punnitama ja maailmas pooli valima.Lihtinimese tasemel kohe kindlasti, suurim häda on ju Eestis veega. Seda on vähe ja viimanegi tahetakse ära keelata ja ära lõhkuda. Omatarbeks mistahes ojakesegi ülespaisutamine on aga ilmvõimatu. Tuulega sama seis et tavakodaniku käeulatuses tuugenid kas ei tooda suurt midagi või on nende paigaldamine kallis ja keeLukas! Jääde t uhandetesse ja kümnetesse, mitte minnes sasadesse ja miljontesse. Päike aka Solar on 8-9 kuud asi ja siis on teda väga vähe vaja, talvel kasutu. Ehk jääbki põlevkivi ja rohemass, metsa liigitame sinna sisse! Ehk see IGA suvi otseselt Päikeseenergiat ja CO2'te talletav juurde kasvav mass maismaal. Seda saab ka sotse tarbida või teisendada biogaasiks. Aga lihtinimeste koduelektri hulk on kaduvväike kogu Riigi tarbimisest. Ongi pime aeg ja talv, kus me vajame elektrit arutus mahus ja ükski muu asi peale soojuse seda ei tee. Ega tuumakas on samasugune SEJ, lihtsalt auru toodetakse H2O'st muu kütteallikaga.
Kogu küsimus ongi, et millise küttega SEJd me arendame? Selle tuumkütust puudutavas olen 100% päri, et see on keeruline, kallis ja vajab poolte valimist. Seega meie ainus mõistlik valik on ikkagi põlevat kivi ja igasuvist rohemassi muudkui efektiivsemalt ja vähem saastavamalt tarbida. Ja eks ikka see "koostootmisjaam" on võlusõnaks meie geograafilises asukohas ja kliimavöörtmes! Nii riiklikult elik makrovaates kui mikrotasandil eraisiku elamise poolelt. Eestis oli, on ja jääb see 3-4 kuud pimedat külma talve. Meil on vaja ainult selleks ajaaknaks SEJsid juurde, ülejäänud ajal saab taastuvenergeetika ja salvestus äkki asjaga hakkama. Tuumajaamaga on see HEA omadus, et see peab kogu aeg tootma ja selel jagu saab MUUD reostuskoormust Looduselt vähemaks! Taastuvenergeetika on räige reostus, nii füüsiline kui eelkõige visuaalne reostus. Kasvõi needsinased päikesrepargid ,kes rostavad maapinda. Aga kui nende ridade VAHEL kasvatakas biogaasi tooret? Selelsk kõlbab nii Maa sees kui ka mulla peal kasvav... Kui see oleks KOHUSTUS? Siis asi muutuks. Kole on ta ikka aga siis on asjal mingiki kasu sees. See kogutud biogaasi toore võiks kompenseerida nende 3-4 kuu olematut tootmist. Lõpuks on aga ka biogaasiga elektri tegemine SEJ
