[robvill]

Tere karget õhtut! Lubage mõned tähelepanekud.
Visaginase tuumaprojekti läbikukkumine: tõepoolest ei saa välistada tiblastani mõjutustegevus. Leedu toonane juhtkond oli energia vallas, nii riigi kui juhtivate riigifirmade eesotsas, ikka läbinisti tiblameelne. Põmst endised kolhoosiesimehed. Kes teistmoodi (uutmoodi) arvas, see söödi süsteemist kiirelt välja. Nõudmised siiski mida nad teistele baltlastele esitasid olid ühelt poolt ratsionaalsed (jagame riskide realiseerumise kulusid) ja teisest küljest täiesti ülbelt üle võlli (kehtestage siis oma tarbijatele tuumamaks et maksta kinni meie territooriumil tekkivad riskid). Asjale ei aidanud kaasa seegi et jaapanlased (Hitachi) ei olnud tuttavad leeduliku väljapressimise ärikultuuriga.
Tiblastani oht võib olla kogu aeg olnud reaalne kuid paraku on see oht viimase paari aasta jooksul oluliselt eskaleerunud. Julgeolekuolukord on oluliselt muutunud halvemuse suunas ja kuiiganes sinisilmselt kohalikud elanikud või jaama arendajad võime siin kohapeal olla, siis igasugune katse kaasata projekti võõrkapitali toob meid ülikiiresti ja tõenäoliselt päris valusalt maa peale tagasi. Aga ilma võõrkapitali kaasamiseta võime sellises mastaabis projekti kohe ära unustada, see pole eos teostatav.
Tuumaenergia katsepolügooniks olemine on tõesti väga taunitud rahvusvahelise tuumaenergiaorganisatsiooni poolt. Uusi tehnoloogiaid arendavad ikka need riigid kellel on tuumaenergia kultuur, kellel on pikaajaline kompetents, praktikad, kogemused ja väga kompetentne tuumajärelvalve. Meil ei ole ühtegi neist elementidest ja neid sõrmenipsust ei tekita vaid selleks kulub aastakümneid mitte ainult koolipingi nühkimist vaid reaalset kogemuste korjamist kusagil välisriikides. Ehk siis tuumakultuuri tekitamiseks läheb vaja aega. Seda aega võib katsuda lühendada seeläbi, et sõlmida lisaks tavapärasele EPC lepingule arendajaga ka leping, et ta kohustub jaama opereerima mingi arvu aastate jooksul pärast käivitamist. Kuid see pakuks ainult mõne aasta võrra ajapikendust sest arendajate jaoks tähendab see oma ekspertide kinnipanemist kes ei saa osaleda sel perioodil muudes arendusprojektides ning kasusaaja riik peab olema täiesti kindel et ta suudab selle üleminekuaja jooksul üles ehitada omaenda ekspertiisi.
See kõik maksab ja jõuamegi toetuste juurde. Toodi näiteid meretuuleenergiast ja see ongi hea näide. Meretuul on otseselt vaenulikes oludes toimuv tegevus milles innovatsioon on siiski evolutsiooniline, põhineb reaalsetele kogemustele ega ole jagatav kvalitatiivseteks põlvkondadeks (I, II, III, III+ jne nagu nt tuumaenergia puhul). Jah mastid pikenevad, tiivikud on suurema läbimõõduga, alajaamasid paigutatakse erinevatesse kohtadesse sh mastijalgade sisse veepiirist allapoole ja loomulikult vajab ta merealust ühenduskaablit maismaal asuva elektri põhivõrguga. Samas, see on ka enamvähem kõik (jätame võrguarendused siinkohal kõrvale, mis võivad kehtida kõigile tootmisseadmetele olenemata tehnoloogiast). Mingit meretuuleenergia-kultuuri, regulatsiooni, spetsiifilist järelvalvet, eraldi teadussuundi juba alates kõrgkoolidest - mis kõik on kulu - pole vajalik. Ja olgu siinkohal öeldud, et meretuul olgu siinkohal mainitud vaid kui näitena, kuna eelpool seda nimetati.
Ja ei saa üle ega ümber turust, st mis hinnaga see Eesti oma tuuma toodetud kwh lõpuks maha müüakse. Nimetati, et lähiregioon kubiseb tuumajaamdest. Jätame tiblastani omad kõrvale siis Soome ja Rootsi on vanad tuumamaad kel enamus tuumavõimsust on raamatupidamislikult amortiseeritud ning nad suudavad raha teenida juba puhtalt muutuvkulude pealt. Uustulnuka uusarendus paraku ei suuda nendega konkureerida, lihtsalt ei pääse turule. Muude odavamate kütusevabade tootmisviiside kõrval seda enam. Pole meil neid meretuuleparke vajagi. Soome teeb endale veel mõnituhat võimsust tuuleparke juurde, saab oma uusima tuumajaama korralikult tööle, pikendab vanemate tuumajaamade eluiga, ehitab eestiga kolmanda põhivõrgu ühenduse ja hoppaa olemegi sisuliselt osa soome elektriturust sest nad suudavad katta kogu meie elektri tipunõudluse. Eestisse saab siis uut elektritootmist ehitada vaid maksumaksja rahaga, pole isegi mõtet rääkida mingitest pikaajalistest elektrimüügilepingutest vms hinnariskide maandamise instrumentidest. See on kusjuures päris realistlik stsenaarium, et eestist ei saa mitte arendaja vaid free-rider. Ei oska öelda on see hea või halb, kellele kuidas.