10-12-2023, 01:35 AM
Poetan ka mõne diletantliku mõtte seoses tuumajaamaga. Ehkki mul ühtki tuumafüüsikust sõpra pole, targutan natuke ikka. Mõtted/refereeringud nt portaalist Geenius, ajakiri Tööstus, Wiki jms.
Neile, kes kardavad Eestisse plaanitud jaama n-ö kahuritorude laskeulatusse ehitamise mõttekuses siis, no ei ole isegi t!bla nii loll, et tuumajaama pommitama hakkaks. No ei ole. Isegi kui (hüpoteetiliselt) nii juhtuks, siis seda ei tehtaks sel juhul mitte artilleriga vaid ikka kaugelt, täppislöökidega. Paraku on nii, et jaama kahjustamisel saaks nad ise kogu rahe kaela, tänu valdavatele läänetuultele. Konflikti korral oleks selliste inimjätiste huvi pigem jaama hõivamine. Aga ega seda me ju käimasolevast sõjast ei ole näinud ju, ega?
Teiseks jääb ikkagi veidi saladuseks, mis asjaoludel täpsemalt prantslased sinna venesse oma uraani saadavad. Nad ju töötlevad oma jaamade kasutatud materjali teadupärast ise ka uuesti taaskasutatavaks. EL-is nad ongi ainsad, kel see võimekus on. Kas võimekus pole piisav või meile jäetakse midagi rääkimata. Ning kas kõik ülejäänud euro tuumariigid vaid ja ainult matavad?
Kasutatud tuumakütus. Meile plaanitavast jaamast peaks avalikel andmetel (eelduste kohaselt) järgi jääma ca 12 tonni jäätmeid aastas (projekteeritud 60 aastase kogukäitamise jooksul ca 720 tonni, mis peaks materjali erikaalu arvestades mahtuma kolme merekonteinerisse). Jama on aga see, et arvud on hinnangulised ja rajanevad ühele tinglikult aluseks võetud 300 mw jaamalt võetud andmetele.
Oktoobris Eestis viibinud IAEA töörühm soovitab justnimelt jäätmete n-ö ümbertöötlemisvarianti. Ning seda ka seadusloomes silmas pidada. Ühest küljest on selline kütuse kasutustsükkel küllaltki materjali säästev kuid teisest küljest on see pagana keerukas ja mis peamine - kallis ettevõtmine. Just transport. Ja kui seda eespool viidatud LeMonde kirjutist uskuda siis töömahukas ja ka efektiivsus küsitav.
Kui siiski varraste matmisele minna siis on meie geoloogiline eeldus selleks peaaegu sama hea, kui Soomes-Rootsis ainult selle vahega, et monoliitset aluskivi kihti katab ca 200-400 m paksune settekivimite kiht. Ehk et puurida tuleb lihtsalt sügavamale. Eespool mainitud kaevandused (kui neid nii mõeldi) ei ole ses mõttes korrektne väide, kuna peale kapslite matmist nende kinnitamponeerimine on ebamõistlikult kulukas. Seetõttu kaalutakse ilmselt pigem puurauke.
Neile, kes kardavad Eestisse plaanitud jaama n-ö kahuritorude laskeulatusse ehitamise mõttekuses siis, no ei ole isegi t!bla nii loll, et tuumajaama pommitama hakkaks. No ei ole. Isegi kui (hüpoteetiliselt) nii juhtuks, siis seda ei tehtaks sel juhul mitte artilleriga vaid ikka kaugelt, täppislöökidega. Paraku on nii, et jaama kahjustamisel saaks nad ise kogu rahe kaela, tänu valdavatele läänetuultele. Konflikti korral oleks selliste inimjätiste huvi pigem jaama hõivamine. Aga ega seda me ju käimasolevast sõjast ei ole näinud ju, ega?
Teiseks jääb ikkagi veidi saladuseks, mis asjaoludel täpsemalt prantslased sinna venesse oma uraani saadavad. Nad ju töötlevad oma jaamade kasutatud materjali teadupärast ise ka uuesti taaskasutatavaks. EL-is nad ongi ainsad, kel see võimekus on. Kas võimekus pole piisav või meile jäetakse midagi rääkimata. Ning kas kõik ülejäänud euro tuumariigid vaid ja ainult matavad?
Kasutatud tuumakütus. Meile plaanitavast jaamast peaks avalikel andmetel (eelduste kohaselt) järgi jääma ca 12 tonni jäätmeid aastas (projekteeritud 60 aastase kogukäitamise jooksul ca 720 tonni, mis peaks materjali erikaalu arvestades mahtuma kolme merekonteinerisse). Jama on aga see, et arvud on hinnangulised ja rajanevad ühele tinglikult aluseks võetud 300 mw jaamalt võetud andmetele.
Oktoobris Eestis viibinud IAEA töörühm soovitab justnimelt jäätmete n-ö ümbertöötlemisvarianti. Ning seda ka seadusloomes silmas pidada. Ühest küljest on selline kütuse kasutustsükkel küllaltki materjali säästev kuid teisest küljest on see pagana keerukas ja mis peamine - kallis ettevõtmine. Just transport. Ja kui seda eespool viidatud LeMonde kirjutist uskuda siis töömahukas ja ka efektiivsus küsitav.
Kui siiski varraste matmisele minna siis on meie geoloogiline eeldus selleks peaaegu sama hea, kui Soomes-Rootsis ainult selle vahega, et monoliitset aluskivi kihti katab ca 200-400 m paksune settekivimite kiht. Ehk et puurida tuleb lihtsalt sügavamale. Eespool mainitud kaevandused (kui neid nii mõeldi) ei ole ses mõttes korrektne väide, kuna peale kapslite matmist nende kinnitamponeerimine on ebamõistlikult kulukas. Seetõttu kaalutakse ilmselt pigem puurauke.