[Lauri_L]

Laua töötlemiseks keemiaga panin eelnevalt maha koormakatte, et betoonpõrandat eos mitte ära rikkuda. Kui ettevaatusabinõusid mitte rakendada, siis võib kindel olla, et värvi nõu läheb ümber või juhtub mõni muu paha asi.



Riiulite tasapinnad peitsisin lahustipõhise peitsiga. Ei käinud spetsiaalselt poest toomas, vaid kasutasin kunagised jäägid ära. Peale läks rulliga ning kuivamine oli sisuliselt momentaalne. Tulemus fotol ja nähtavaid triipe väga palju peale ei jäänud.







Laua skeleti võõpasin üle Caparoli puidulasuuriga. Tegemist on taas kunagi valesti läinud ostuga. Õnneks toon on enam-vähem sama mis ruumi ustel. Seega väga silma ei karju. Üllatavalt hästi ja ühtlaselt kattis küll. Pind jäi kergelt läikivaks.









Seejärel nügisin laua seina äärde oma kohale. Siinkohal tuli mõtlemispaus, et kuidas ja kui suur plaat peale ehitada.





Ülemisel fotol on nüüd paremini näha see, et vasakule poole täiskõrge riiuli taha panin lisaks vineerist tagaseina. Seda selleks, et suuremate esemetega sinist värvi seinalt maha ei kraabiks. Mõelma madalama riiuli taha lõikasin ja kinnitasin sama otstarvet kandva peenema laua. Nüüd on ka see sein kaitstud, kui midagi liiga usinalt riiulisse peaks lükkama.



Laua plaadina läks käiku 18mm paksune kasevineer, mida oli mul varasemast ajast paar suurt tahvlit järgi jäänud. Milleks need ostetud sai ja miks kasutusse ei läinud, seda enam ei mäleta. Igatahes oli nüüd hea võtta küll. Pinna lihvisin liivapaberiga kergelt üle, et suurem mustus maha saada.



18mm vineer läks peale kahes kihis, ehk kogu plaadi paksus sai 36mm. Kihid panin omavahel laua nurga osas ülekattega. Fotol vasakpoolse vertikaalse osa alumine kiht jookseb taha seinani välja, ülemise kihi puhul jookseb horisontaalne osa seinani.



Fotol on plaadid veel lahtiselt peal. Ei hakanud enne kinni kruvima, kuni olin veendunud, et ülemine ja alumine kiht jooksevad täpselt üksteise peal ning et kahe plaadi liitumiskoht hea saab. Laua eest ja otstest kuni tugijalani on plaadi ülekate 150mm (+/-), tagaseinas vähem. Töötasapinna laiuseks tegin 85cm.



Alumise kihi vineeri panin pikkade kruvidega läbi plaadi otse laua konstruktsiooni külge. Pealmise plaadi lasin kruvidega kinni läbi alumise plaadi alt üles. Need kruvid käisin ja tõin küll poest ja kohe õige pikkusega, et võimalikult sügavale ulatuksid ning pealmisest plaadist läbi ei tuleks. Kasutasin osakeermega kruvisid, et kihid korralikult omavahel kokku tõmbaks. Kui plaadid lauale peale said, siis laua otsa enam väga põrandast lahti ei jõudnudki tõsta. Konstruktsioon sai mõnusalt jäik ning kõik kümme jalga toetavad kenasti põrandale. Õhus midagi ei ole ning töötasapind on sirge ja loodis.



Töötasapinna peitsisin sama peitsiga, mis riiulidki. Lahustipõhise peitsi suur pluss on see, et imendub hästi ja sügavale puidu sisse. Ei pea muretsema, et iga kulumise või vigastuse puhul hele toon alt välja tuleb. Peitsi läks peale kaks kihti ning tulin oma vanade varudega nibin-nabin välja.





Ning viimase asjana panin töötasapinnale peale laki. Tegemist on poolmati põrandalakiga, mis on sel korral saadud ülejäägina naabrimehe käest. Fotol on lakk võrdlemisi värske. Kuivades võiks pind ikkagi matt jääda. Pärast esimese kihi kuivamist vaatab kuidas tundub ning seejärel otsustab, et kas teine kiht on vajalik või mitte.



See ajutisena planeeritud ja lõpptulemusena üsnagi toekas töölaud sai seega pea täielikult ülejääkidest ehitatud. Ainult pakk kruvisid sai poest toodud. Aega kulus fotol oleva produkti valmimiseks natuke üle nelja päeva, mis tegelikult oli ka eesmärk - kiiresti ja võimalikult odavalt kasutuskõlbulik asi. Ja veelkord rõhutan, et tegemist ei ole lauaga, mis on ehitatud hea välja nägema. Tähtis on funktsionaalsus esimese universaalse töötasapinnana selles garaažis ja et ei peaks põrandal kükitades tööd tegema. Kui ära laguneb, siis teen uue ja parema. Samas kaldun arvama, et niipea ei lagune ikka küll