25-08-2004, 16:34 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-08-2004, 16:37 PM ja muutjaks oli mrali.)
Nüüd ka natuke juttu buldooseritest ja koppadest,põhiallikas 1977.aasta venekeelne raamat \"Spravotsnik stroitelja kabelnõh sooruženii svjazi\".Selle põhijutt on igatsugu sidekaablitest ja kaabelliinide ehitamisest,kuid lõpus on ka lühike ülevaade selliste tööde jaoks sobivaist masinaist.
Buldoosereid on seal pakkuda järgmised:
T-74 baasil D-535,tootja Harkovi teedemasinate tehas
DT-75 baasil D-606,tootja Harkov
Jossi T-100 alusel D-492A,D-493A ja D-687S.Tootja kõigil Tšeljabinski Koljuštšenko-nimeline teedemasinate tehas.Erinevused peitusid eeskätt tööorganis,kuid ka baasmasinas (kahel viimasel oli baastraktori indeks T-100MGP).Lisaks tehti Tšeljabinskis ka T-100-l baseerunud buldooser-kobestit D-513.
DZ-116 oli hiliseim masin ja baseerus see juba T-170-l.
Ning ekskavaatorid,mida pakutakse:
EO-2621-hästituntud JUMZ-6l baseeruv ratasekskavaator.Tootjad tol ajal Kiievi,Saranski ja Galitši ekskavaatoritehased.Praegu tehakse selle edasiarendusi muuhulgas ka Alapajevski tehases \"Stroidormaš\" (vt Vene uuema eritehnika teemat)
E-302B-neljarattaline ratasekskavaator,toodetud Leningradis või Kalininis.Jõuallikas ilmselt D-50 diisel (raamat annab võimsuse 50 hj),kaal 11,7 tonni.
E-304V-põhimõtteliselt E-302 roomikvariant,tootja Taškendi ekskavaatoritehas.Kaal 13,4 tonni
E-652V-raske roomikekskavaator massiga 21 tonni.Kopamaht sel 0,65 kuupmeetrit (302 ja 304 oma oli 0,4 kuupi).Mootori võimsus sel 75-82 hj (mitu varianti?).Tootjad Kovrovi ja Donetski tehased.
Tranžeemasinad olid tol ajal järgmised:
TK-2,kettekskavaator,toodeti Kiievis,baseerus UD-2 mootoriga kergel ratasšassiil
ETZ-161-tootja \"Talleks\" ja baasmasin MTZ-50.
ETR-162-DT-75l baseerunud,Harkovis toodetud rootorekskavaator
ETR-132B-Dmitrovi ekskavaatoritehases tehtud raske (täismassiga 25600 kg) rootorekskavaator,baasmasinaks linttraktor T-180.Viimast traktorit tehti raamatu väitel Brjanski autotehases ning suuruselt oli tegu märksa toekama asjaga kui tavaline \"Joss\".
Hilisematel aegadel oli rootorekskavaatoruite põhitootja \"Talleks\",paigaldati neid tööorganeid seal ka \"Jossidele\".
Buldoosereid on seal pakkuda järgmised:
T-74 baasil D-535,tootja Harkovi teedemasinate tehas
DT-75 baasil D-606,tootja Harkov
Jossi T-100 alusel D-492A,D-493A ja D-687S.Tootja kõigil Tšeljabinski Koljuštšenko-nimeline teedemasinate tehas.Erinevused peitusid eeskätt tööorganis,kuid ka baasmasinas (kahel viimasel oli baastraktori indeks T-100MGP).Lisaks tehti Tšeljabinskis ka T-100-l baseerunud buldooser-kobestit D-513.
DZ-116 oli hiliseim masin ja baseerus see juba T-170-l.
Ning ekskavaatorid,mida pakutakse:
EO-2621-hästituntud JUMZ-6l baseeruv ratasekskavaator.Tootjad tol ajal Kiievi,Saranski ja Galitši ekskavaatoritehased.Praegu tehakse selle edasiarendusi muuhulgas ka Alapajevski tehases \"Stroidormaš\" (vt Vene uuema eritehnika teemat)
E-302B-neljarattaline ratasekskavaator,toodetud Leningradis või Kalininis.Jõuallikas ilmselt D-50 diisel (raamat annab võimsuse 50 hj),kaal 11,7 tonni.
E-304V-põhimõtteliselt E-302 roomikvariant,tootja Taškendi ekskavaatoritehas.Kaal 13,4 tonni
E-652V-raske roomikekskavaator massiga 21 tonni.Kopamaht sel 0,65 kuupmeetrit (302 ja 304 oma oli 0,4 kuupi).Mootori võimsus sel 75-82 hj (mitu varianti?).Tootjad Kovrovi ja Donetski tehased.
Tranžeemasinad olid tol ajal järgmised:
TK-2,kettekskavaator,toodeti Kiievis,baseerus UD-2 mootoriga kergel ratasšassiil
ETZ-161-tootja \"Talleks\" ja baasmasin MTZ-50.
ETR-162-DT-75l baseerunud,Harkovis toodetud rootorekskavaator
ETR-132B-Dmitrovi ekskavaatoritehases tehtud raske (täismassiga 25600 kg) rootorekskavaator,baasmasinaks linttraktor T-180.Viimast traktorit tehti raamatu väitel Brjanski autotehases ning suuruselt oli tegu märksa toekama asjaga kui tavaline \"Joss\".
Hilisematel aegadel oli rootorekskavaatoruite põhitootja \"Talleks\",paigaldati neid tööorganeid seal ka \"Jossidele\".