[PlyVal64]

ehk kui "vanad" pumbad kaotasid külma ilmaga oma võimsust kuni piltlikult oligi järgi jäänud 1:1 tarbimisega siis uuemad on sedvõrra arenenud, et seal jääb paari kordne kasutegur ikka alles.

Ei jää sealt tegelikkuses ikka mitte midagi alles! Kõige soojendamiseks löheb ikakgi elektrit ja see tavailma kõrge COP on äsjaste ilmadega ikkagi 1:1 lähistel. Arenenud on vaid müügilolluste möla arendamise "võimekus". Nimetame asjad ümber ja kõik usuvad. Võtad sama DAikini soojuspumba andmed ette, seal kõik koleilus SCOP 5,15 ehk 1kW elektri eest epaks saama 5,15kW sooja. Ja siis loed järgmiseid numbreid: Küttevõimsus Min./Nom./Max.Küttevõimsus Min./Nom./Max. 1.3/2.5/3.5 kW, Elektritarbimine kütterežiimilElektritarbimine kütterežiimil 0,5 kW. Seega peaks vanakooli COP olema ju suisa 7 ja see võibki teoorias ideaalsetes oludes selline olla! Sest oluline on ka see: Tööpiir jahutus/küte -10～50/-20～24 °C . Mingi +20 juures täisvõimsusel kütma pannes võibki saada 7 korda rohkem energiat kätte aga teises otsas -20 juures sama 3,5kW saada kulutab see masin pigem 1,5-2kW elektrit!  See on neid müüvate-paigaldavate PRAKTIKUTE reaalne kogemus. 
Efekt tuleb moodsate majade soojapidavusest, lihtsalt seda täispauku on harva vaja või pigem pole üldse. Ja igal juhul on ju COP olemas! Lisaks on sellsit pikka külma meil olnud väga vähe üldse soojuspumbanduse eksistentsi jooksul - et mingit adekvaatset statistikat teha peaks olema 2+ kuud järjest -15 ja madalam temperatuur.  Ja nagu ikka klimaatilises SuurRiigis Eesti, siis seesama soojuspump täpselt samasuguses majas Kõpus ja Väike-Maarjas täpselt sama sistemperatuuri hoides teeks aastas väga erineva elektrikulu hulga! JA kolmanda saaks ta Voore Puhkemajas mingit õuemajakest küttes... 

Nüüd toodi sisse mõiste "Sesoonne tõhusus". Absoluutselt möödapääsmatult on ju vaja +20 juures kütta! Ilus keskmine aga tegelikult huvitab meid eluliselt ikkagi COP erinevate miinuste juures mida kiivalt varjatakse. Suvine jahutusefektiivsus ja kuumus ju otseselt ei tapa, talvine külm aga küll. Kodune praktika: kui eile oli -18 ja pliidi alla tuli teha 2 korda päevas tuld et siin arvutinurgas oleks 18+, siis praegu on väljas -2 ja täna pole tuld teinud aga temperatuur on ikka +18! Soojuspumpadele ja ka EVde akudele mõjub külm samamoodi! Vahe algab seal +/- null juures. Energia jäävus on seadus ja väga palju "petta" seda ei saa. Vahe on täpselt 1 korvitäis pliidipuid, ütleme selline 8-9 kilo lehtpuud! Me võime selle teisendada soojusenergia hulgaks ja arvutada välja isegi 60-aastase majanurga COPi  

Edit: kuna on testimise allrubriigis, siis on tegu täiesti vaba teemaga AGA see läheb kokku nii EV. soojuspumpade kui külmaga! Et siis üks "õnnetu" näoraamatus virisemas:

Minu passiivmaja standardiga soojusvahetusega ventilatsiooni elektrikulu tänaste külmadega on 12kwh päevas (90% sellest kalorifeer, mis hoiab seadet külmumast, suvel kulu ca 1kwh päevas). Ehk siis kuu kulu kuskil 350 kwh, mis tänaste elektrihindade juures just rõõmu ei valmista. (minul teeks see 80€, PlyVali märkus)

Kui me võtame liginullenergia maja milleks vahepeal taheti lugeda unistuslikku kuni 50kWh ruudule aastas ja mis täna on Määruse mõistes 145 kWh kuni 120 köetavat ruutu majal, siis... 100 ruutu maja: 14500kWh energiat aastas = 39,72 kWh ööpäevas. 1,65kW tunnis...ehk 16,5W per ruutmeeter võimsust taga.  
Mul on ~70 ruutu kütta ja 2023 kulus 3146,69kWh elektrit. Omaõue puu on ju roheenergia  Meil on muidugi omad määrused ehk ootused elukeskkonnale aga üldjoontes teeb see siis 0,36 kW tunnis...ehk 5,14W/m2. Mu maja on kolm korda alla, kusjuures seob pikaajaliselt süsinikku oma puidus ja savitellistes/katusekivides ja tarbib puhast rohelust. See on nüüd ROHEPESU parim näitlikustamine, mis käib ka elektriautode kohta. Kui ma kulutasin kokku 663,70€ elektrile ehk 55.30 kuus, siis 80 eurot vendi eest talvel või ka suvel 7€ on ju selgelt liiga palju... Masina-süsteemi enda maksumus (julgelt 10K pangale), õigemini sellelt summalt intressid + hooldus filtritena (40-50€ tükk) jms juurde. Hooldus vähemalt kord aastas, pigem tolmusemas kohas tihedamalt. 

Me ütleme Prouaga ikka, et me pole nii rikkad, et nii kalleid (mõttetuid!) asju osta! Selle eest oleme "töökad" aga varakad...