13-01-2024, 18:04 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 13-01-2024, 18:31 PM ja muutjaks oli Jesper.)
Tundub, et ausale küsimusele vastamise asemel on mõned rohkem aasimise peal väljas, üritan siis seletada.
Selles, et õiget puuri pole, on vahel ka asi, aga pigem on (vähemalt kodus tegemise kontekstis) olulisem see, et puuriga sa lihtsalt ei saa nii täpses suuruses auku. Puur on mõeldud kiiresti suure hulga metalli laastutamiseks, hõõrits eemaldab ühe lõikega küll tühise koguse metalli, aga annab täpse tulemuse. Või noh täpsema, absoluutset täpsust pole olemas. Mingi näiteks poolteist tonni kaaluv freespink tundub silmale küll igavesti tummine tükk rauda, aga tegelikult lõiketöötlusel rakendatavate jõudude juures paindub läbi nagu vibu, kui läbi mõõteriistade vaatad. Treipinkidega sama lugu, puurist endast ei hakka rääkimagi, selle liikumist näeb ka silmaga kui oskad vaadata. Selle pärast ongi vaja teha teine lõige väikeste jõududega.
Täpselt sama põhimõte kehtib iga lõiketöötlusoperatsiooni puhul, näiteks freesides lõikad kõigepealt jämetöötlusteraga (vabandust, ma ei tea peast neid eestikeelseid termineid ja raamatut pole hetkel käepärast) õigesse millimeetrisse, siis peene teraga õige kümnendikuni ning kui sellest ei piisa, siis tuleb kasutada tasalihvpinki, mis annab õige sajandiku.
See on niiöelda suur pilt ja populaarteaduslik seletus - kui tahad päriselt auke teha, siis pead raamatuid lugema. Õnneks on metallide lõiketöötlus selles suhtes tänuväärt eriala, et kõlbavad vabalt ka 100 ja rohkem aastat vanad õpikud, sealhulgas igasugu nõukaaegsed üllitised stiilis "Treitööd", "Freesimistööd" jne, mis peaks küll igas külaraamatukogus olemas olema, samuti antikvariaatides, osta.ee-s jne. Mingeid suuri ja põhjapanevaid muudatusi pole vahepeal toimunud, natuke on tööriistad ja materjalid paremaks läinud ning arvuti keerab väntasid, aga üldpõhimõtted on ikka samad.
Selles, et õiget puuri pole, on vahel ka asi, aga pigem on (vähemalt kodus tegemise kontekstis) olulisem see, et puuriga sa lihtsalt ei saa nii täpses suuruses auku. Puur on mõeldud kiiresti suure hulga metalli laastutamiseks, hõõrits eemaldab ühe lõikega küll tühise koguse metalli, aga annab täpse tulemuse. Või noh täpsema, absoluutset täpsust pole olemas. Mingi näiteks poolteist tonni kaaluv freespink tundub silmale küll igavesti tummine tükk rauda, aga tegelikult lõiketöötlusel rakendatavate jõudude juures paindub läbi nagu vibu, kui läbi mõõteriistade vaatad. Treipinkidega sama lugu, puurist endast ei hakka rääkimagi, selle liikumist näeb ka silmaga kui oskad vaadata. Selle pärast ongi vaja teha teine lõige väikeste jõududega.
Täpselt sama põhimõte kehtib iga lõiketöötlusoperatsiooni puhul, näiteks freesides lõikad kõigepealt jämetöötlusteraga (vabandust, ma ei tea peast neid eestikeelseid termineid ja raamatut pole hetkel käepärast) õigesse millimeetrisse, siis peene teraga õige kümnendikuni ning kui sellest ei piisa, siis tuleb kasutada tasalihvpinki, mis annab õige sajandiku.
See on niiöelda suur pilt ja populaarteaduslik seletus - kui tahad päriselt auke teha, siis pead raamatuid lugema. Õnneks on metallide lõiketöötlus selles suhtes tänuväärt eriala, et kõlbavad vabalt ka 100 ja rohkem aastat vanad õpikud, sealhulgas igasugu nõukaaegsed üllitised stiilis "Treitööd", "Freesimistööd" jne, mis peaks küll igas külaraamatukogus olemas olema, samuti antikvariaatides, osta.ee-s jne. Mingeid suuri ja põhjapanevaid muudatusi pole vahepeal toimunud, natuke on tööriistad ja materjalid paremaks läinud ning arvuti keerab väntasid, aga üldpõhimõtted on ikka samad.