[Lauri_L]

Natuke on saanud jälle garaažiga tegeletud. Kus on vaba pinda, sinna kipub kola valguskiirusel juurde tekkima. Varsti tähtis päev tulemas - hoone vastuvõtmine ehk kasutusloa eelne ülevaatus. Ühesõnaga peab kõik endast oleneva tegema, et hea mulje jätta. Kuulujutud erinevate hoonete vastuvõtmisel tekkivatest probleemidest ja kontrollide pedantsusest on mind koguaeg kummitanud. Kõige enam paneb endas kahtlema see, et hoone on ise ehitatud. Lisaks veel see, et see on esimene ehitis mille teinud olen ning see, et ise olen teostanud ka järelevalvet. Ei ole kedagi teist väga süüdistada, kui midagi nihu peaks minema. Paberimajandusega tundub aga, et ametnikel probleeme ei tekkinud. Selle kohta vähemalt hetkel ühtegi negatiivset tagasisidet ei ole tulnud. Kui ehituse alustamise dokumentatsiooniga olid arhitektid abiks, siis kõik edasise alates ehituspäevikust kuni selle üleslaadimiseni omavalitsuse registrisse koos muude juurdekuuluvate dokumentidega, tegin ise. Üldiselt pole mulle paberimäärija annet antud ja üllatusin ise, et esimese korraga õnnestus. Muidugi ei tea, kas vallas keegi üldse ehituspäevikut loebki ja projekti süveneb. Loodan väga, et on palju teisi õnnelikke, kelle palju olulisemaid hooneid vajavad "teravamat" tähelepanu kui konkreetne garaaž.

Ehk siis plats puhtaks...







Ma lubasin juba ammu iseendale, et garaaži suurde ruumi tuleb võimalikult vähe sisseseadet. Ruum peab jääma avar ning igasse nurka kergesti ligipääsetav. Erandi teen riiulitele ühes seinas, treipingile, trepile teisele korrusele ja ilmselt tulevikus ka kraanikausile, mille aga paigaldan suure tõenäosusega seinale kahe tõstukse vahele. Noh ja loomulikult autotõstuki(-te-)le. Too sinine kapp, mis on kahel esimesel fotol, see rändab tulevikus ühte kahest väiksemast ruumist. Riiulite teema saigi esimese asjana käsile võetud, sest kuhugi tuli ju kogunenud suurem kola ära panna.



Mul on alati olnud väike unistus metallriiulitest. Puidust kokku lüüa on pisut odavam ja eelkõige siis, kui materjal omast käest võtta. Samas puit võtab lisa ruumi, seda ei saa nii lihtsalt lahti võtta ja teisaldada ning on seetõttu ka palju raskem ja vähem funktsionaalne. Seega tegin südame kõvaks ja ostsin omale elu esimese komplekti metallriiuleid. Siinkohal küsisin pakkumisi mitmest kohast, sest hind oli tähtis. Kaalusin ka kasutatud komplekte, kuid need jäid sobivate mõõtude puudumise tõttu ostmata. Kokkuvõttes lähevad suured tänud Balti Laomeister OÜ-le mitte vaid parima hinna, vaid ka suurepärase teeninduse eest. Kenasti anti nõuandeid, seletati mis oleks parim valik ja tellimus toodi koju kätte kahe päevaga.

Tegemist on meediumriiulitega vertikaalse raami kõrgusega 3 meetrit. Sektsiooni laius on 2x55mm (postid) +1,85m postide vahe. Riiulite sügavus on 80cm ning maksimaalne kandevõime kuni 600kg 1,85m riiuli kohta. Mida laiem riiul, seda väiksem kandevõime. Fotodelt ehk ei paista välja, kuid on üsna toekas asi küll. Minu nodi jaoks enam kui piisav. Riiuli tasapinna materjali ma ostma ei hakanud. Tasapinnad tegin ehitusest üle jäänud välisvoodri laudade jääkidest. Need olid juba eelnevalt kenasti krunditud ja värvitud. Jäi rõõm vaid mõõtu lõigata ja riiulile laduda.



Treipingi paigutasin samuti omale kohale ära. Tuppa sai see toodud nii, et kraana tõstis poolest saati uksest sisse, ladusin torud alla ning edasi sikutasin traktoriga. Täna aga omale kohale enam nii ei õnnestunud. Nagu kännu taga. Ei jäänud muud üle, kui tõin rendist kolm siirdealust. Tõstsin hüdrotungrauaga nurgad üles, panin alused alla ning edasi läks kangi abiga juba üsna murevabalt. Tunni ajaga oli pink paika mõõdetud ning sain teisaldusvahendid omanikule tagasi viia.



Plats sai kenasti puhas. Muud kola enne sisse tooma ei hakka, kui inspektorid on ära käinud.