[pen.skar]

Kuuekümnendate alul kuulsime isaga, et lätlased hakkasid  Gauja nimelist abimootoriga jalgratast tegema. Bussiga Riiga. Leidsime ka sellise poe, kus Gauja aknal(oli veel perses ielal). Hilja juba, pood kinni. Suvine aeg, sättisime end pargipingile tuduma.  Sellest ei tulnud midagi välja. Pargi lähedale tänavale sõitis millalgi öösel miilitsakooli furgoonauto ja miilitsakooli poisid hakkasid  kuskilt tüdrukuid peale ajama. Kilkamist, jooksmist, kingakontsadega vehkimist tunde. Et meil kauplus välja otsitud, olime esimesed võrriostjad. Veeretasime selle raudteejaama pagasiaidani, maksime Abjani (sinna sisse käis nii laiaroopalise kui kitsaroopalisega viimine) riputasime kviitungi külge ja ise bussiga Pärnu, sealt Tartu bussiga edasi Apja. Paari päevaga ratas järel. Segutegemised, mõne minuti kaupa sissetöötamised ja tuli ustav masin, emagi sõitis. Teinegi põrr toodud. Sai nii kiireks timmitud, et pahased külakoerad järgi ei jõudnud. Vikatid, rehad, õngelatid said peale seotud ja Halliste jõe pilliroogu lehmaheinaks niitma.