[Lauri_L]

Üks viga mis ma su töö juures nägin või tundus mulle nii, et sa panid detailid omavahel otsapidi kokku.
Peaks jätma 1mm vahe sisse ja selle keevitad täis.
Siis jääb tugevam õmblus mis muidugi laua juures just väga oluline pole kuna see sul niikuinii 100 kordse tugevusvaruga tehtud.

Tänud ning väga õige kommentaar! Olen täitsa teadlik, et vahe peab sisse jätma. Ühelt poolt vastas ksf Võsa juba minu eest - nelikanttoru profiili kumeruste kohta jäävad piisavad vahed sisse. Samas nendest ei ole piisavalt, sest igale poole neid ei jätku. Teisalt olin ka ise laisk, sest tahtsin enda jaoks asja lihtsama hoida - laua konstruktsioon ei vaja sellist meeletut tugevust. Pigem üritasin tagada enda jaoks ühtlased pinnad õmbluste teostamiseks. Sirgelt, otse ning ühe korraga. Mõnes kohas lasin sellistesse liitekohtadesse enne keevitamist harjutamise mõttes kerged faasid sisse. Mis puudutab jalgade ja risttalade kokku laskmist, siis seal jäi puht füüsiliselt kätest väheks. Detailid läksid kokku koormarihmaga ning samal ajal koormarihmasid pingutada, raskeid detaile paigal hoida ning distantstükke panna nii, et kogu asi kokku ei kukuks, on raske. Tehtav, kuid tülikas ja antud kontekstis mitte nii vajalik. Vahede mittejätmine aitas kaasa ka sellele, et kogu kupatus paremini kuju hoiaks. Luban, et järgmisel korral teen juba korralikumalt.

Valitud materjale arvestades on üledimensioneerimine kümnekordne ja seega on ka vaheta õmblustel tugevust küllalt. Pealegi - nelikanttoru küljekumerused annavad kenasti mainitud vahe välja Vaadake tehaselaudu ja võrrelge materjale ning keevisõmbluste pikkusi ning kestavad ka.

Materjali valisin tõepoolest üle võlli. No et algajal hea keevitada oleks   ja peaasjalikult sellepärast, et lauale lisaks stabiilsusele füüsilist massi anda. Oi kuidas mulle ei meeldi töölauad (olgu siis lukksepa või puusepa omad), mis haamri löökide all hüppavad/kolisevad, mis kruustange korralikult kinni keerates maast lahti kerkivad ning mille peal viili lükates kõik püstised asjad pikali kukuvad.