29-02-2024, 10:45 AM
EAOL FB postitus.
Kuigi rahandusminister Võrklaeva sõnul töötab kultuuriministeerium välja meedet automuuseumidele, siis meile teadaolevalt ei ole kultuuriministeerium selles küsimuses pöördunud ei EAOLi, vanatehnika liidu ega teadaolevalt ka mitte ühegi vanasõidukite kollektsionääri poole.
Probleem on ka selles, et Võrklaev räägib muuseumide toetamist, kuid... Muuseumiseaduse mõistes on muuseum juriidiline isik või asutus, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping ning mis kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit. Samuti peab muuseum tegema muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitama regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel.
Eestis on ainuke vanasõidukeid eksponeeriv ja muuseumiseaduse nõuetele vastav muuseum Maanteemuuseum. Mitte ükski teine vanasõidukite kollektsioon ei vasta muuseumi rangetele nõuetele ning ei saa selleks ka tulevikus, sest ükski eraisik ei saa olla muuseumi pidaja.
Ka ei aita olukorda oluliselt leevendada nii-öelda "musta numbriga" autode maksust vabastamine: kollektsioonides on hulgaliselt neid ajaloolisi sõidukeid, millel ei ole museaali staatust. Seega isegi juhul, kui museaalidele tehaksegi teatud maksusoodustusi, ei laiene see väga paljudele kollektsioonides olevatele autodele.
On arusaamatu, miks tahetakse seadusega loodava erandi asemel juurutada keerulist ja mitut ministeeriumi hõlmavat kompensatsioonimehhanismi. Seda enam, et kavandatava süsteemi puhul ei saaks ükski autokollektsionäär maksuvabastust.
Tundub, et Eesti ministrite ja ametnike saamatus on saavutanud uued kõrgused: ei ole ju normaalne, et rahandusminister on ametisse saamise hetkest tegelenud automaksu kehtestamisega, mängides sealjuures näilist kaasamist ning andes avalikkusele korduvalt ekslikku teavet. Sest ka jutt "50-eurosest sümboolsest maksust" ei vasta tõele - keskmiselt jääb autoomanik igal aastal vaesemaks ju ligi 500 euro võrra!
NB! Peagi peavad meie riigikogu liikmed otsustama, kas nad hääletavad selle poolt, et:
1) uute ja kasutatud autode hinnad tõusevad märgatavalt, muutes autod paljudele kättesaamatuks;
2) tekib juurde maks, mille puhul keegi ei tea, mis selle eesmärk on;
3) Eesti autopark "rondistub";
4) autokollektsionäärid peavad ajaloolist väärtust omavad autod müüma välismaale.
Kui mootorsõidumaks läbib vajalikud lugemised ja saab reaalsuseks, tabab koalitsioonierakondi krahh ilmselt juba europarlamendi valimistel.
Kuigi rahandusminister Võrklaeva sõnul töötab kultuuriministeerium välja meedet automuuseumidele, siis meile teadaolevalt ei ole kultuuriministeerium selles küsimuses pöördunud ei EAOLi, vanatehnika liidu ega teadaolevalt ka mitte ühegi vanasõidukite kollektsionääri poole.
Probleem on ka selles, et Võrklaev räägib muuseumide toetamist, kuid... Muuseumiseaduse mõistes on muuseum juriidiline isik või asutus, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping ning mis kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit. Samuti peab muuseum tegema muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitama regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel.
Eestis on ainuke vanasõidukeid eksponeeriv ja muuseumiseaduse nõuetele vastav muuseum Maanteemuuseum. Mitte ükski teine vanasõidukite kollektsioon ei vasta muuseumi rangetele nõuetele ning ei saa selleks ka tulevikus, sest ükski eraisik ei saa olla muuseumi pidaja.
Ka ei aita olukorda oluliselt leevendada nii-öelda "musta numbriga" autode maksust vabastamine: kollektsioonides on hulgaliselt neid ajaloolisi sõidukeid, millel ei ole museaali staatust. Seega isegi juhul, kui museaalidele tehaksegi teatud maksusoodustusi, ei laiene see väga paljudele kollektsioonides olevatele autodele.
On arusaamatu, miks tahetakse seadusega loodava erandi asemel juurutada keerulist ja mitut ministeeriumi hõlmavat kompensatsioonimehhanismi. Seda enam, et kavandatava süsteemi puhul ei saaks ükski autokollektsionäär maksuvabastust.
Tundub, et Eesti ministrite ja ametnike saamatus on saavutanud uued kõrgused: ei ole ju normaalne, et rahandusminister on ametisse saamise hetkest tegelenud automaksu kehtestamisega, mängides sealjuures näilist kaasamist ning andes avalikkusele korduvalt ekslikku teavet. Sest ka jutt "50-eurosest sümboolsest maksust" ei vasta tõele - keskmiselt jääb autoomanik igal aastal vaesemaks ju ligi 500 euro võrra!
NB! Peagi peavad meie riigikogu liikmed otsustama, kas nad hääletavad selle poolt, et:
1) uute ja kasutatud autode hinnad tõusevad märgatavalt, muutes autod paljudele kättesaamatuks;
2) tekib juurde maks, mille puhul keegi ei tea, mis selle eesmärk on;
3) Eesti autopark "rondistub";
4) autokollektsionäärid peavad ajaloolist väärtust omavad autod müüma välismaale.
Kui mootorsõidumaks läbib vajalikud lugemised ja saab reaalsuseks, tabab koalitsioonierakondi krahh ilmselt juba europarlamendi valimistel.