[2715]

EAOL FB postitus.

..........
Eestis on ainuke vanasõidukeid eksponeeriv ja muuseumiseaduse nõuetele vastav muuseum Maanteemuuseum. Mitte ükski teine vanasõidukite kollektsioon ei vasta muuseumi rangetele nõuetele ning ei saa selleks ka tulevikus, sest ükski eraisik ei saa olla muuseumi pidaja.

Kuimitu sealsest väljapanekust teedel-tänavatel vuramas on?

Räägime ikka muuseumitest mitte kellegi nn. "kollektsioonist". Mul omalgi mitmedkümned asjad registris (ja korralik litter tulemas) aga kultuurilooliselt ilmselt pole neil miskit väärtust. Paha komme on näpud ja nokud ühte patta panna ja siis jaurata.
Tuttavail kollektsionääridel, kellel angaarid rariteete täis, pole vist ühtegi meie liiklusregistris sõidukit. See ei sega neid kopka eest.

See mõju saab ikka oluliselt laiem olema kui härra ettegi kujutab.
Näiteks herr Riisalul on umbes 100 isendit mis on liikumisvõimelised ja mida näiteks pulmalised ja filmitegijad laenutavad.
Tegelikult päris paljudel on selline erilisem sõiduk või isegi mitu mida kasutataksegi korra-paar aastas aga ta on valmis kasutamiseks ja varustatud ülevaatuse-kindlustusega, millelt on ka riigimakse võetud.
Paljudel ongi jumalast pohhui kas kas kellelgi on vanu autosid või mitte aga paljudel ei ole ja kui see seadus saaks mõjuda nii paar aastat ongi Eestimaa peal üks suure mootoriga pulmaauto mille rent on 1200 eurot.
Mingit uusajaloo filmi pole enam võimalik leida Uazi, Erazi ja muid autosid. Pannakse protestiks Daewoo Ticole katusele silt Uaz-452D või?
Ka muud asjad lähevad niipalju kallimaks, et ise ka eii usu ja osta ei jõua.
Kõik need erilisemad asjad mis vähe sõidavad keeratakse see maks kohe teenusesse.
Mingi diagnostikaseadmete või välitöid tegev auto näiteks mis on firma nimel ja ehk käib korra kuus tunni objektil keevitamas või teeb ekskavaatorile hüdrosüsteemi diagnostikat keeratakse sellele töötunnile otsekohe 30 eur otsa ja kui selle hinnaga teenust ei osteta pannakse kraam müüki ja auto pressi alla.
Enamusel on ka nüüd jumalast pohhui sellest et mingi töll kuskil ühemehe firma kinni paneb aga homme tõstavad teised ka selle hinna sinna ja edasigi sest konkurentsi enam pole.
KÕIKJALT kust konkurents kaob algab hinnaralli ja lõpuks polegi enam vahet kas keevitusteenus maksab 70 või 370 eurot tund kui maksevõime on 35 eurot tund.
Finaal on see, et me istume nende kalliste asjade otsas, keegi millegi eest maksta ei jõua.
See pole nii nagu eelmise majanduslanguse ajal kui firmad ja inimesed töötasid varem teenitu arvelt kahjumiga ja aitasid majanduse käima.
Seekord ei tööta keegi kahjumiga ja asjad lähevad aeglasemalt odavamaks kui maksejõud suureneb ja kõik jäävad oma varude otsa istuma.