[indreksirk]

Juriidilise isikuna muuseum asutada ei ole keeruline, minu arvates. Mida keegi rangeteks nõueteks peab on iseküsimus. 

Muuseumiseaduses on kirjas järgmised (ja mitte ainukesed nõuded muuseumile). 

§ 2.  Mõisted
  (1) Muuseum käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus:
  1) kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping;
  2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;
  3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest;
  4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;
  5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;
  6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel;
  7) kes ei jaota kasumit.

  (2) Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes.

Kui muud nõuded on ehk MTÜ asutamisel lihtsamini täidetavad, siis kõige keerulisem on erakollektsionääril muuseumis tagada uurimis- või teadustööd, mida tuleb ka regulaarselt avalikkusele esitada. Mitmed Eesti vanatehnika kollektsioonide pidajad on kaalunud ka ametlikku muuseumistaatust, kuid asjaajamine ja sellega kaasnevad kulud ei kaalu üles muuseumi nimega kaasnevat positiivset poolt. Seejuures on teadlikumatelt inimestelt tulnud kriitikat ka Eesti Vanatehnika Klubide Liidu poolt koostatud kaardile nimega "EESTI VANATEHNIKA MUUSEUMID", mis on juriidiliselt ebakorrektne, kuna enamus seal muuseumi nime kandvad objektid ei ole seda mitte seaduse mõtte järgi. Osad seetõttu ka kannavad nime, mis väldib sõna "mmuseum".  

Lihtne on "arvata" ja "nõuandeid" jagada. Kui tegemiseks läheb, siis tuleb sageli leppida sellega, et bürokraatlikud tõkked on nii suured, et sellisest tegevusest enam rõõmu ei tunne.