[spitfire]

Toonase peremehe perekonnas on säilinud legend, et pereisa Georg H. oli auto toonud Valgast, kuid selle kohta usaldusväärseid andmeid ei ole õnnestunud veel leida. Tähelepanuväärne on see, et auto oli ju sel hetkel vaid 6 aastat vana ning üldiselt erakätesse selliseid militaarseks otstarbeks valmistatud sõidukeid ei müüdud. Tavaliselt olid nad ikkagi alguses asutuste või ettevõtete kasutuses ning jõudsid alles järgmisel ringil erakasutusse. 

Vanainimeste heietustest meenub ühe asutuse auto hankimise lugu, kuna inimese mälu ei ole pulga peal, siis ärge kõike puhta kullana võtke, aga umbes nii on see mulle meelde jäänud: Vahetult peale sõda, kui hakati looma igasugu majandeid ja kombinaate sai vana parteilise ülesande rajada mingit sorti asutus, sündmuspaik oli minu meelest Pärnu. Alates ruumide leidmisega, pangas arvete avamine, töölised ja kõik muud jutud. Seal hulgas oli ka auto hankimine, mis tundus talle juba veits utoopiline. Reaalsuses oli see aga olnud võrdlemisi lihtne. Esitas oma vastloodud mis iganes kombinaadi nimel taotluse, mispeale paluti härral minna (ei mitte sinna kus päike ei paista) vaid hoopis oma vajadustele vastav automobiil välja valida. Võimalik, et see oli kas Valga (või hoopis Petseri?) kus oli olnud meeletu laoplats, kuhu tulid rongid sõjasaagiga, mis siis asutuste vahel laiali jagati. Tema jutu järgi oli seal olnud mida vaid. Algul pakuti mingi kõverikku läbiaetud panni (veokas), aga kui portfellist suitsusingi ja muud jutud lauale ladus siis anti ikka mingi dodge või stude, mis isegi võtmest käima läks. Kui oleks mingit sõiduautot tahtnud siis oleks pidanud paksemaid portfelle ikka peris mitu olema, teadagi millega täidetud. Mina sain aru, et ega neid autosid sealt väga tuua ei teatud. Maksma ei pidanud midagi, või kui pidi siis summa oli sümboolne. Suurem probleem oli hiljem selle riistapuu käigus hoidmine, sest juppe netu.