[Telc]

Ma ei oska siinkohal kuskilt väga mujalt alustada kui oletada osaliselt kriitika tagamaaks meie riigi ja rahvaarvu väiksust. Ja seetõttu Ukraina suuruse hoomamatust meie jaoks. Paraku suure rahvaarvuga käib isegi sama proportsiooniga ikkagi kaasas absoluutarvuna rohkem lurjuseid. See ei ole alus üldistada.

Vahepalaks suurust iseloomustav näide - mult ikka küsitakse, et ega ma ei karda Ukrainas käia. Ei. See riik ja sealsed linnad on nii teises mõõtkavas, et tõenäosus jääda  valel ajal vales linnas, vales kvartalis ja majas õhurünnaku alla on oluliselt väiksem kui teel Tallinnast Riiga kitsal teel laubakas teha.
Zaporižžje oblastis anti öösel õhuhäire. Kaks plahvatust. Neli inimest surnud. Tundub hirmus? Ongi. Neile ja nende lähedastele julm traagika. Aga oblast on Eesti suurune. 700 000 inimest. Üks oblast.

Vanasõna ütleb, et kui vett segada, tõuseb vaht pinnale. Nii juhtub igas sõjas igal pool, et välja ilmuvad inimesed, kes teiste kannatuste või usalduse arvelt kasu lõikavad. Nende põhjal rahvuse üle saab otsustada idioot.

Meenutame meie üheksakümnendaid. Kas on ununenud, kuidas täisjõus mehed vegeteerisid Soomes ja Rootsis abirahade peal. Kuidas siia jõudnud humanitaarabikoormad sekkaritesse müüki pandi? Kuidas Eesti elukunstnikud Euroopas huiasid, kes röövis juveeliärisid, kes kasutas ühekrooniseid münte Saksa müügiautomaatides markade asemel?

Kas me saame siit siis üldistada, et eestlased on üks varganägude kamp ja parasiitrahvas? Tahaks nagu öelda, et tuhat pätti ei esinda miljonit eestlast. 
Aga proportsionaalselt 40 000 päti käitumist tahab ksf üldistada 40 miljoni ukrainlase rahvuslikuks omapäraks.

Ukrainas on praegu samamoodi üheksakümnendad. Väga kontsentreeritud ja forsseeritud kujul. Riigis kohapeal on selgelt näha, et nad pingutavad tõsiselt kiirkorras 21. sajandisse jõudmise nimel. Ja samal ajal käib riigis sõda.

Olukorda ei tee kergemaks see, et väga paljud patriootlikud ja haritud ukrainlased on rindel. Mehed ja naised, kellest oleks tohutult palju kasu ühiskondlikus tegevuses ja väärtushinnangute nihutamises. 

Pikamaajuhtide "tsunfti" põhjal üldistamine on lauslollus. Eesti juhtide hulgas annavad samuti tugevalt tooni sitapead. Viisakaid ja normaalseid ei pane ju tähele, sest nad ei eristu üldisest foonist. Mõtlemisvõimelise inimese jaoks ei ole Eesti autojuhi koondkuju see, milline ta  tunduks otsustades nädalavahetusel FB kutseliste juhtide grupis toodetava teksti põhjal.
Lihtsalt üks näide veel rekkameestest. Oli see nüüd Medyka või Hrebenne punkt. Poola poolel veokajärjekorrad kümnetes kilomeetrites. UA tollihoones läheme pabereid vormistama. Seal ka tohutu sagimine ja kümned juhid, kes nädal järjekorras elanud, oma pabereid vormistamas. Me ei saanud veel sotti, kuhu ja mida, kui rahvasummast käis sumin läbi: "humanitarka" ja need mehed, kes olid piiriületust päevi oodanud, juhatasid meid heade soovidega järjekorra ette...
Miks selliste autojuhtide järgi rahvast hinnata ei või?

EDIT: Suuruse ja rahvaarvu ja 90-te kombinatsioon tähendab ka seda, et keskklassiga on seal veel kehvasti. On väga rikkad ja väga vaesed. Absoluutarvudes on jällegi rikkaid rohkem kui meie siin oleme harjunud.
Rikastel ongi paraku rohkem võimalusi ja ka ettevõtlikkust riigist välja saada, kaasas rohkem kui seljariided. Ja luksusmaastur on midagi, mida eestlane on harjunud märkama (ei ole meie ka oma 90-test nii kaugel). Neid ukrainlasi, kes meil lihttööl käivad ja trammiga sõidavad ja Maximast makarone ostavad, on paraku keeruline eemalt vaadates meie etnilistest venelastest ja ke eestlastest eristada.