02-04-2024, 18:56 PM
Auto on kindlasti üle elanud nii kokkupõrkeid teiste objektidega kui ka muul viisil kaotanud oma originaalseid pisidetaile. Ühel 50ndate pildil on ka pildil näha esimese vasakpoolse nurga juures deformatsioon, mis on seal teatud ulatuses tänaseni. Ka vanadel piltidel nähtavad tuled ei ole ilmselt enam originaalid, vähemalt klaasid kindlasti mitte. Alloleval pildil on originaalne varase põlvkonna esituli originaalvärvis.
Lisan siia juurde ka mõõdud ja sisevaate. Võib-olla mõnel riiulil vedeleb täpselt selline. Näiteks DKW NZ 350 restaureerides avastasin oma isa kolakastist originaalse esitule korpuse, mida ta oli seal üle 30 aasta hoidnud - peremees sai aru, et NL valmistatud see ei ole, kuid päritolu ei teadnud.
Ja järgmisel pildil on auto komplekteeritud originaaliga täpselt samasuguste sõjajärgsel perioodil valmistatud Hella esituledega, millel tuli vahetada vaid tuleklaas ning ongi saavutatud originaaliga äravahetamisega sarnane tulemus. Nimelt toodeti selliseid tulesid pärast suurt sõda nö B-kategooria varuosana - põhiliselt põllumajandusmasinate jaoks. Meie loo peategelase jaoks õnnestus need tuled saada kasutamata kujul ning originaalpakendis. Loomulikult sai nii seest kui väljast hoolikalt võrreldud ka säilinud originaaliga.
Sellisel kujul jõudsid need tuled meieni.
Ja lõpetuseks. Ksf! XTA on üsna põhjalikult siinsamas foorumis käsitlenud registreerimismärkide teemat ning on ka kaasautoriks 2018. aasta ajakirja Vanad Veljed registreerimismärkide teemalisele artiklile. Lühikokkuvõte on selline, et kollase taustaga registreerimismärkide asemel hakati musta taustaga registreerimismärke väljastama 1959. aastal ning 1970. aastast muutus tähtede põhiseeria (ЭC asemel tuli kasutusele EA). See aga ei tähendanud seda, et vanemad registreerimismärgid oleksid kaotanud päevapealt kehtivuse. Selle auto ajalooga oleme jõudnud 70ndatesse ning registreerimismärk peagi ka muutub, kuid sellel peatume järgmistes postitustes.
Lisan siia juurde ka mõõdud ja sisevaate. Võib-olla mõnel riiulil vedeleb täpselt selline. Näiteks DKW NZ 350 restaureerides avastasin oma isa kolakastist originaalse esitule korpuse, mida ta oli seal üle 30 aasta hoidnud - peremees sai aru, et NL valmistatud see ei ole, kuid päritolu ei teadnud.
Ja järgmisel pildil on auto komplekteeritud originaaliga täpselt samasuguste sõjajärgsel perioodil valmistatud Hella esituledega, millel tuli vahetada vaid tuleklaas ning ongi saavutatud originaaliga äravahetamisega sarnane tulemus. Nimelt toodeti selliseid tulesid pärast suurt sõda nö B-kategooria varuosana - põhiliselt põllumajandusmasinate jaoks. Meie loo peategelase jaoks õnnestus need tuled saada kasutamata kujul ning originaalpakendis. Loomulikult sai nii seest kui väljast hoolikalt võrreldud ka säilinud originaaliga.
Sellisel kujul jõudsid need tuled meieni.
Ja lõpetuseks. Ksf! XTA on üsna põhjalikult siinsamas foorumis käsitlenud registreerimismärkide teemat ning on ka kaasautoriks 2018. aasta ajakirja Vanad Veljed registreerimismärkide teemalisele artiklile. Lühikokkuvõte on selline, et kollase taustaga registreerimismärkide asemel hakati musta taustaga registreerimismärke väljastama 1959. aastal ning 1970. aastast muutus tähtede põhiseeria (ЭC asemel tuli kasutusele EA). See aga ei tähendanud seda, et vanemad registreerimismärgid oleksid kaotanud päevapealt kehtivuse. Selle auto ajalooga oleme jõudnud 70ndatesse ning registreerimismärk peagi ka muutub, kuid sellel peatume järgmistes postitustes.