[mopple]

Siin teemas ...

See lähenemine on väga elektrotehnika teooriale rajanev ning kahtlemata õige, kuna 3-faasilist sisendpinget alaldades saab kvaliteetsema alalispinge.

Praktika on aga komplitseeritum. Euroopa turule projekteeritud 1-faasiliste TIG seadmete maksimaalne väljundvõimsus arvestades 16 A kaitseautomaati on 230A. Selle piiri seab lihtne füüsika. Ameerikas kui ka Inglismaal, kus on rohkem või enamasti kasutusel 1-faasiline võrk on ka kõrgema väljundiga aparaate. Üks sellistest on ka teemas eelnevalt mainitud Everlast PowerTig 255EXT.

230 A väljundvõimsust on tegelikult väga praktiline piir kasutamaks veel mööndustega õhkjahutusega põleteid. Ka juba eelpool mainitud Telwin 222 AC/DC-ga tuleb komplektis kaasa 26-seeria põleti, mis on väga kohmakas ja ikkagi kuumeneb, eriti vahelduvvooluga kõrge positiivse balansiga keevitades. Tootmisettevõtetes, kus kasutatakse 1-faasilisi seadmeid on need enamasti varustatud ka vesijahutusseadmetega. 3-faasilised aparaadid aga vajavad vähegi pidevamaks keevitamiseks juba kindlasti vesijahutusega põletit.

Ja kodukasutusse jääb vesijahutusega aparaat reeglina kalliks ning ka kohmakaks. Lisaks ei ole ma kuulnud, et invertertehnoloogial keevitusaparaatidega oleks massiliselt võrgupingega seotud muresid. Trafomasinatega olen seda küll kuulnud.

Voolutugevus: 10A/160A (min/max).

Mul lasti 5 ampriga üks õhuke roostevabadetail sodiks, vaja läks 3 amprit, seega see 10 A voolutugevus alalisvoolurežiimis on ilmselgelt liiga kõrge soovitus.

5A minimaalne vool on tõesti indikaator, mille järgi saab päris hästi hinnata aparaadi kvaliteediklassi. Viimaste põlvkondade profiaparaadid lubavad kuni 1A. Kas see lubatud madal number ka praktikas saavutatakse on muidugi juba iseasi.

Kui inglise keelt mõistate, palun vaadake ära allolev video:

Videot vaadanuna, Te näete isegi, et pulseerimisega vahelduvvoolurežiimis (Advanced AC Pulse) on keevise õmblus ca kaks korda sügavam kui pulseerimata vahelduvvoolurežiimis. Minu meelest on see väga oluline keevituse omadus.

Sellel videol viimasena on näidatud režiimi, kus vahelduvvooluga keevitades pulseerib vahelduvvool ning alalisvool. Selle eesmärgiks ongi kasutada maksimaalselt negatiivset poollainet, mis suunab energia keevisvanni/keevitatavasse detaili ja minimeerida positiivset poollainet, mis suunab energia volframelektroodi aga lõhustab aluminniumoksiidi kilet alumiiniumi pinnal. Graafiliselt näeb sellise oleku postituse lõpul olevalt pildilt. 

Tavaline pulss on lihtsalt voolutugevuse lülitamine erinevatele nivoodele erinevate sagedustega.