[PlyVal64]

Übervahva oleks, kui seda telge saaks lihtsal moel nihutada. Ektsentrikuga seda vist ei tee? Või siiski ....?

Jõuõlga tahad muuta et veeresuuna esiratta jõuõlg oleks pikem kui järgijooksva oma - siis ronib takistusest kergemini üle.

A-balansiiril on ülal piklik auk ja liugpind rull-laagrile ning 3 asendit: edaspidi, neutraal ja tagurpidi. Ja tegelikult neutraali ehk tsentrit pole ju möödapääsmatult vaja aga lukustusega tekib see niigi? Balansiiri liigutad pöördepunktil hüdroga. Küsimus on lukustuses et hüdro saaks olla ujuvas režiimis. Teoorias kõige lihtsam käsitsi pandav lukustus aga elektromagnet või hüdro peaks ka saama. Silindri silm peab olema balansiiri võlli elik telje tsenter, siis ei vääna. Too piklik auk on väljaspoolt kaanega, kus küljes on siis lukud. Kogu augu pikkus ja lukkude vahe on selline, et lukk sees on rull-laager ühte kolmest asendist lukustatud. Mina ainult silindrile ei loodaks, pigem võiks sealt rõhu maha lasta ujuvasse asnedisse.  Füüsiline takistus rull-laagri nihkumise takistamiseks on õigem.

Ma kiiresti mõtlesin liiga keerukalt, siin sai hammaslatiga mõeldud ei viitsi teist visandada. Tegelikult piisab väga palju lihtsamast kui asendimuutja silindri silm on telje ja ühe ratta asendi tsentris. Hammaslati asemel silinder ja pildil hüdromootori võll oleks silindrisilma sõrm. Mistahes asendis jääb ringjooneliselt liikuma. Ei ole keeruline teha kui masinad ja metallitööoskus olemas  Teine asi on suurele metsakärule piisava suuruse ja tugevusega laagrite leidmine? See on ju süsteemi nõrgim lüli. Ovaalne liugpind peab olema täpne et koos määrdega loksu poleks aga veereks. Lukk võiks päris kinni lükata? Ava pikkus 3*D + X, kus X on lukkude paksus. 

Kus ma näen kõige suuremat probleemi on sellest ovaalsest avausest koduste vahenditega DIY-kombel muda ja muu saasta eemalhoidmist! Seespoole peab jääma ju minimaalselt võlli jämedune 2D + 2 võlli R pikkune pikipilu ja seda muda sissepääsu eest kaitsta? Hari-tolmukate? Mingil hetkel on avaus muda täis jaa balansiiri liigutamine võimatu. 

No ja kui veel lihtsustada ja veel eriti käepärastest seda teha, siis lukustusteta avatud ovaalidel toorelt jäika võlli lohistades ja reguleerida akutrelliga keermelatti keerates. Vanad tungrauad või haagismajade jalad ära kasutada  Balansiiri võllile kinnitamsieks sobiks vanad kepsud. Kogu silla paigalhoidmise koormus langeb tigulatile ja selle otsakinnitusele, sestap ma ikakgi jääks ka füüsiliste lukkude juurde. Kasvõi tihvt. 
Kerge haagise puhul miks ka mitte? Ja avaust on lihtne puhastada. Veel probleem on ju sõltumatute balansiiride jäikus sest koormus langeb suhtelislet "auklikusse" alasse  Siin võib kergema haagisega tekkida küll eelis et labase jämedama raua lisamisega saab piisava jäikuse kätte. Miks A mitte sirge balansiir: ikka kliirensi küsimus ju  Need odavad ATV omad on ju vastu maad niisamagi...kui vana käsitrakatsi heo/istehaagise sild oli suisa portaal  Ümberehitatuna ja Mosse ralliratastega kändu metsas ei karda. 

Ühesõnaga võimalik on aga kas see keberniit ära tasub? Füüsikaliselt on jah parem, kui eesjooksva ratta jõuõlg on pikem, nii läheb takistustest kergemini üle. Aga kui suur see vahe on? Kusjuures ma hakkasin mõtlema ja meenutama ja tegin lahti minu arust geniaalseima kerge metsahaagise pildi ja tundub, et sel võib ollagi imeväike erinevus! Või on see optiline pete. Igal juhul IH'ga väga palju ei tagurdata. Ma ütleks et sent-paar võib olla telgede kauguse erinevus tsentrist küll? Õigemini võtsin seepeale lahti paremad pildid ja vaadates balansiiri tsentri vahelist plaati, mis asub ratasest võrdsel kaugusel, siis nii ongi! Pildid 6 ja 7. Seega õppigem parimatelt!