03-05-2024, 08:27 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 03-05-2024, 08:28 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Väetis on taimedele toitaineid sisaldav füüsiline segu või vedeliku lahus (suspensioone enamasti ei kasutata, kuna need kipuvad settima). Väetiste registrisse on kantud müügiluba omavad tooted, illegaalsed väetusained (näiteks Ukrainasse tunginud parasiidid) seal ei kajastu. Nagu ka kuivkäimla sisu või loomapidamisest tekkinud sõnnik
Pestitsiid on soovitud taimede kasvamist võimalikult vähe häiriv aine, mis on ette nähtud neidsamu soovitud taimi kahjustavate organismide (konkureerivad taimed, parasiteerivad mikroorganismid ja putukad) hävitamiseks. Eestis on kõik kasutamiseks lubatud pestitsiidid leitavad Taimekaitsevahendite registrist.
Ülaltoodud täpsustus on vajalik, et allolevat urisemist mõista. On olnud au mõne sel ajal põldu pidanuga vestelda ja sealt mõni mälestusekild.
Nõukaajal üritati Eestis nii väetada kui teha taimekaitsetöid (rahvakeeli - mürgitada). Kuna meie põllud on väikesed, ebakorrapärase kujuga ja tihti metsade vahel, siis põllule jõudis parimal juhul pool allavisatud kraamist, ülejäänu hajus füüsikaseaduste kohaselt ümbrusesse. Sealhulgas veekogudesse ja üksjagu ka elamutele, eriti nende õuedele. Aga sellest keegi eriti ei hoolinud. Peale "eesrindlikku ja tootlikku" menetlust kippusid karjamaadel rohtu söövad loomad haigestuma, salvkaevude vesi peale esimest suuremat vihma ei olnud päris tavapärane ja mõni inimenegi läks päris kärna.
Õnneks seda lollust kaua ei harrastatud. Peamiseks põhjuseks oli labane defitsiit: ei jätkunud ei väetisi (rääkimata pestisiididest), ei lendureid, ei lennukeid, ei kütust ja eks mõistusega majandiesimehedki üritasid vastu hakata. Palun siinkohal aru saada, et nii väetist, lennukeid, kütust kui lendureid nõukaliidus ju oli. Aga neid ei saanud õigeks ajaks õigesse kohta kuidagi. Eriti pestitsiidide kasutamisel võib sobilik aeg olla vaid mõni päev: enne pole veel kahjustaja kohal ja hiljem ei mõju enam vahend.
Oma osa oli kindlasti ka pilootide ametiuhkusel. "Väetama saatmine" oli eriti karm tiibade kärpimine ja seda üritati igati vältida. Teine õhust töötlemise kvaliteeti oluliselt halvendanud lennuki juhiistmele sattunute grupp olid seltsimehed, kelle vaimne võimekus või moraalne kompass võimaldasid küll "moosiriiulit" enam-vähem ohutult õhus hoida, aga mitte aduda ettevõetud töö ohtlikkuse potentsiaali ega võimalike ülenurgalaskmiste kahjulikku mõju. Neid viimaseid üritati igati "maa peal hoida". Mistap õnneks olid lendurid ise huvitatud võimalikult vähesest "paakidega" lendamisest, eriti "Pribaltikas". Kippus siinne rahvas olema tülikas ja nõudlik ning põldudele pihta saamine nõudis ka täpsust.
Lennukite laadimise baasiks kõlbas igasugune paarisajameetrise vaba ja sileda lõiguga rohumaa. Peamiseks nõudeks oli piisav vaba sektor õhkutõusuks peale tankimist, kuna lennuki kaal pea kahekordistus ja "moosiriiul" pole just äkilisim startija. Maast lahti sai küll, aga kõrgust kogus juurde aeglaselt. Võrtsu ääres olevat suisa maanteelõigul lennukeid tangitud.
Suurtel (10 kha ja suuremad) ristkülikukujulised põllud inimasustustest eemal kuskil Kasahstanis või Venemaa lõunasosas said ka sel sajandil oma väetise ja baasherbitsiidi lennukilt. Praegust seisu ei tea.
Lennukilt laotamine ja pritsimine on lubatud ka mõnes USA osariigis ja Austraalia paaris piirkonnas kohaliku keskkonnaameti teadmisel. Seda küll järjest piiratakse (ja põhjusega!)
Eestis on praegu sõna sõnalt "lennukitelt" väetamine keelatud Veeseadusega. Multikopterid siia alla ei käi, seega drooniga nagu võiks laotada. Aga põllumajanduslikule multikopterile kehtivad päris karmid lennueeskirjad eelkõige lennukaalu tõttu. Agrodroon.ee muu hulgas püüab praegu käitamisluba saada. Esimene talivilja õhust külvamise proov tehti eelmisel sügisel Võrtsu ääres e-Agronomi veetud külvikudemol ära . Tulemus pole paha...
Pestistiididega töötlemine lennuvahendilt on keelatud Taimekaitseseadusega. Sellele on tulemas muudatus.
Seega on võimalik, et õhust laotamine ja pritsimine tulevad tagasi. Aga juba oluliselt täpsemal (multikopterit saab juhtida meetri täpsusega laotama tuule suunast sõltuvalt) ja tõendatumal (igast lennust jääb logi) viisil. Kui põllupidamist rohepöörasuse hulluses just ära ei keelata reservaadis Eesti Vabariik.
Kui ülalolev on siia foorumisse kohatult maalähedane või juurtest liiga kõrgel, siis võib kustutada.
Pestitsiid on soovitud taimede kasvamist võimalikult vähe häiriv aine, mis on ette nähtud neidsamu soovitud taimi kahjustavate organismide (konkureerivad taimed, parasiteerivad mikroorganismid ja putukad) hävitamiseks. Eestis on kõik kasutamiseks lubatud pestitsiidid leitavad Taimekaitsevahendite registrist.
Ülaltoodud täpsustus on vajalik, et allolevat urisemist mõista. On olnud au mõne sel ajal põldu pidanuga vestelda ja sealt mõni mälestusekild.
Nõukaajal üritati Eestis nii väetada kui teha taimekaitsetöid (rahvakeeli - mürgitada). Kuna meie põllud on väikesed, ebakorrapärase kujuga ja tihti metsade vahel, siis põllule jõudis parimal juhul pool allavisatud kraamist, ülejäänu hajus füüsikaseaduste kohaselt ümbrusesse. Sealhulgas veekogudesse ja üksjagu ka elamutele, eriti nende õuedele. Aga sellest keegi eriti ei hoolinud. Peale "eesrindlikku ja tootlikku" menetlust kippusid karjamaadel rohtu söövad loomad haigestuma, salvkaevude vesi peale esimest suuremat vihma ei olnud päris tavapärane ja mõni inimenegi läks päris kärna.
Õnneks seda lollust kaua ei harrastatud. Peamiseks põhjuseks oli labane defitsiit: ei jätkunud ei väetisi (rääkimata pestisiididest), ei lendureid, ei lennukeid, ei kütust ja eks mõistusega majandiesimehedki üritasid vastu hakata. Palun siinkohal aru saada, et nii väetist, lennukeid, kütust kui lendureid nõukaliidus ju oli. Aga neid ei saanud õigeks ajaks õigesse kohta kuidagi. Eriti pestitsiidide kasutamisel võib sobilik aeg olla vaid mõni päev: enne pole veel kahjustaja kohal ja hiljem ei mõju enam vahend.
Oma osa oli kindlasti ka pilootide ametiuhkusel. "Väetama saatmine" oli eriti karm tiibade kärpimine ja seda üritati igati vältida. Teine õhust töötlemise kvaliteeti oluliselt halvendanud lennuki juhiistmele sattunute grupp olid seltsimehed, kelle vaimne võimekus või moraalne kompass võimaldasid küll "moosiriiulit" enam-vähem ohutult õhus hoida, aga mitte aduda ettevõetud töö ohtlikkuse potentsiaali ega võimalike ülenurgalaskmiste kahjulikku mõju. Neid viimaseid üritati igati "maa peal hoida". Mistap õnneks olid lendurid ise huvitatud võimalikult vähesest "paakidega" lendamisest, eriti "Pribaltikas". Kippus siinne rahvas olema tülikas ja nõudlik ning põldudele pihta saamine nõudis ka täpsust.
Lennukite laadimise baasiks kõlbas igasugune paarisajameetrise vaba ja sileda lõiguga rohumaa. Peamiseks nõudeks oli piisav vaba sektor õhkutõusuks peale tankimist, kuna lennuki kaal pea kahekordistus ja "moosiriiul" pole just äkilisim startija. Maast lahti sai küll, aga kõrgust kogus juurde aeglaselt. Võrtsu ääres olevat suisa maanteelõigul lennukeid tangitud.
Suurtel (10 kha ja suuremad) ristkülikukujulised põllud inimasustustest eemal kuskil Kasahstanis või Venemaa lõunasosas said ka sel sajandil oma väetise ja baasherbitsiidi lennukilt. Praegust seisu ei tea.
Lennukilt laotamine ja pritsimine on lubatud ka mõnes USA osariigis ja Austraalia paaris piirkonnas kohaliku keskkonnaameti teadmisel. Seda küll järjest piiratakse (ja põhjusega!)
Eestis on praegu sõna sõnalt "lennukitelt" väetamine keelatud Veeseadusega. Multikopterid siia alla ei käi, seega drooniga nagu võiks laotada. Aga põllumajanduslikule multikopterile kehtivad päris karmid lennueeskirjad eelkõige lennukaalu tõttu. Agrodroon.ee muu hulgas püüab praegu käitamisluba saada. Esimene talivilja õhust külvamise proov tehti eelmisel sügisel Võrtsu ääres e-Agronomi veetud külvikudemol ära . Tulemus pole paha...
Pestistiididega töötlemine lennuvahendilt on keelatud Taimekaitseseadusega. Sellele on tulemas muudatus.
Seega on võimalik, et õhust laotamine ja pritsimine tulevad tagasi. Aga juba oluliselt täpsemal (multikopterit saab juhtida meetri täpsusega laotama tuule suunast sõltuvalt) ja tõendatumal (igast lennust jääb logi) viisil. Kui põllupidamist rohepöörasuse hulluses just ära ei keelata reservaadis Eesti Vabariik.
Kui ülalolev on siia foorumisse kohatult maalähedane või juurtest liiga kõrgel, siis võib kustutada.