[Lauri_L]

Kui garaaži ehitama sai hakatud, siis oli juba paigas see, et laona (maakohas ikka koguneb igasugust manti, ilma ju ei saa) ma seda hoonet kasutama ei hakka. Pigem ikka töökojana, kus on puutööruum, metallitööruum ja garaaž autode lahkamiseks, remondiks ja hoiustamiseks. Okei, talvisel perioodil ka tundlikuma talutehnika hoiustamiseks. Kuna eluhoones on veel üks pisem 1,5 auto garaaž ning paar kuuri, siis mõte oli antud ruume tulevikus kolaruumidena kasutada. Nii läkski, kuid need said ka koheselt silmini täis ja kola jäi ikkagi siia-sinna vedelema. Selle vea parandamiseks otsustasin eelmise aasta lõpus ehitada olemasoleva garaaži kõrvale täiendava hoone - puukuur-lao. Sisuliselt sai betoonpostidest vundamendile ehitatud 5x10m põrandapinnaga (räästast pisut vähem kui 6x12m) puukuur. Seest tublid 3m kõrge ning väikese pööninguga kuhu hea näiteks puitu ladustada. Talv läks kenasti, 1/3 osa oli küttepuude all, 2/3 muu tehnika ning üldiste varude all, mida aja jooksul kokku on korjatud. Kõik hea, sest ümbrus puhas ning asjad kenasti katuse all. Siiski sai taas selgeks, et sellest kõigest on endiselt vähe. Kuna ma hakkasin ladustama küttepuid euroalustest ehitatud ca 1,2m3 konteinerites ning kahes kihis üksteise peal (foto allpool), siis ruumi hoiustamiseks kulub võrreldes riita laotud puudega enam. Samas on väga mugav kogu konteiner metsast otse kuuri kuivama viia ja talvisel ajal traktoriga kuurist eluhoonesse edasi viia. Ei pea midagi ümber laadima ega topelt tööd tegema. See aga tähendab, et ehitatud kuuri 1/3 ossa mahub gramm vähem kui 1,5 talve puud. Seega ei jää midagi üle, kui nüüd taas oma kola välja vedada ning puukuuri ikkagi tervikuna puukuurina hakata kasutama. Nii saab ühe katuse alla kenasti 4+ hooaja küttepuu sisse kuivama panna. Samas kõige tähtsamat probleemi see ikkagi ei lahendanud, sest puudu on endiselt metalli hoiustamise ja lõikamise/keevitamise ruum, tehnika talvine hoiuruum (nt. oksapurustaja, puulõhkumismasin, niidumasinad jms) ning muu suurema pudi-padi hoiustamise ruum. Kogu see on täna ära jaotatud puukuuri ja garaaži vahel. Garaažis tahaks vaikselt hakata juba tehnikat nokkima ja sinna peab ruumi juurde saama. Puukuuris rauda ka ei hoia ega töötle.



Kui pikk jutt lühidalt kokku võtta, siis otsustasin, et peab hakkama oma hobigaraaži kompleksi (nii on vast õige öelda, sest kaks hoonet on juba kõrvuti) täiendama, et elamine korras hoida ja kõige olemasoleva jaoks piisavalt hoiuruumi tekitada. Ühesõnaga ruum metalli hoiustamiseks, ruum tehnika hoiustamisele ning ruum niisama potentsiaalselt vajalikule omandatud kolale. Pärast teatud läbirääkimisi iseendaga jõudsin järeldusele, et mugavust, sihtotstarvet, hinda ja multifunktsionaalsust silmas pidades ei ole paremat varianti, kui koju vedada mõningad merekonteinerid. Siinkohal hoiatan ette, et garaaži teema läheb mõneks ajaks sujuvalt üle konteinerite teemale. Mõtlesin pikalt, et kas teha omaette teema või jätta teema üldse kajastamata (pole ju päris kohane automoto foorumi teema). Kuivõrd tegemist on siiski hobigaraaži iseseisva ja väga vajaliku osaga ning mitu kaasfoorumlast on soovitanud antud teemat ka avalikult presenteerida, siis otsustasin, et jätkan tagasihoidlikult samas teemas. Ja nagu ikka - ehk on kellelgi midagi kõrva taha panna ja ka mulle häid nõuandeid jagada.



Nagu varem juba ütlesin, siis garaažist on mul bänn peal, sest seal käib suuremat sorti kevadine taimekasvatus. Üleval olev foto näitab olukorda vaid ühel laual ja ca 3 nädalat tagasi. Täna on olukord juba nagu tõsisemas maaaluses kanepikasvatuses. Aga tuleb leppida. Mätas on suuremalt jaolt juba kuiv ning lähiajal peaksid taimed kasvuhoonesse ära kolima. Seniks aga tuleb õues toimetada.



Nüüd konteineritest. Õnnestus soetada kolm 20 jalast ehk 6m pikkust merekonteinerit - just täpselt need, mis üleval fotol. Tagant näha ka osaliselt lõpetamata puukuur, millest eespool juttu oli. Konteinereid olen tegelikult juba aastaid vaadanud - pikalt enne seda, kui garaaži ehitama hakkasin. Nüüd sai lõpuks asi ära tehtud. 6m konteinerid valisin sellepärast, et mul hoovi sõit üsna lolli kurviga, kuhu haagis 12m konteineriga sisse ei tule. Samas on väiksemal kuubikul suurema ees ka palju plusse. Konteinerid valisin välja Miil OÜ platsilt Lagedilt. Kindel plaan oli osta kolm ühte tooni konteinerit, sest mõte on need nii-ehk-naa üle värvida sellise tooniga, mis metsa vahelt kõige vähem silma torkab. Ehk siis kas tumeroheliseks või tumepruuniks. Sellepärast on ka roheline originaalvärv heaks aluseks.



Kasutatud 6m konteinerite käibemaksuta hinnad algavad täna ca 1100 eurost, uue one-way konteineri saab kätte ca 2800 euroga ning täitsa uue konteineri 3000 euroga. Seega on pisut mänguruumi küll, kui soovid kulusid kokku hoida ja oled valmis ise pisut vaeva nägema. Minu puhul oli peamisteks kriteeriumideks see, et konteinerid oleksid merekõlbulikud - st ilmastikukindlad, kehtiva ülevaatusega, hea põhjaalusega (mitte segi ajada konteineri põrandaga), terve katusega ning võimalikult suures osas originaalvärviga. Konteineri kehtiv ülevaatus (et on merekõlbulik) annab teatud kindluse, et suuri õnnetusi sellega juhtunud ei ole ning asi on funktsionaalne - uksed liiguvad, tihendid peavad, lekked puuduvad. Põhjaalune peab olema korras ja vigastusteta nii talade kui puidu osas ning ei tohi esineda suures osas roostet või vineeri lamineerumist. Katus peab olema terve ja oluliste parandusjälgedeta. Originaalvärvi puhul saad olla kindel, et sinu poolt peale kantud värv on aluspinnaga sobiv ja seal ka püsib. Ütlen kohe ka ära, et minu puhul maksis minu nõudmistele vastav konteiner 1350 eurot. Ehk siis on tegemist vaid vaks kallima konteineriga kui kõige odavamad saadaval olevad. Veelgi odavamate ühikute puhul oli tegemist juba väga lapitud, suures osas mitmes paranduskihis värvitud ja eranditult vägagi kesiste uksetihenditega konteineritega. Üsna paljudel odavamatel oli probleeme uste liikumisega, põhja all oli murdunud metalltalasid ning esines põhja vineeri kihtide lahtitulemist (sisuliselt mäda). Üsna mitmetel oli kaasas ka mõnus odöör veetud kauba lekkimistest (väetise haisud, roiskunud kala/liha hais jne). Mina ei näinud põhjust säästa paarsada eurot, et hakata selliste probleemidega maadlema. Selle hinnaklassi juures muidugi vigu on, kuid mitte midagi sellist, mida kerge vaevaga parandada ei saaks. Peaasi, et vaid endal aega ja tahtmist on.



Konteinerid tõi Miil OÜ auto mulle koju kätte. Toodi kahe autoga - ühel kaks konteinerit peal, teisel üks + kraana. Tegemist vanade Evergreen'i konteineritega. Valmistatud aastatel 2011 Malaisias (1tk) ja 2013 Hiinas (2tk). Kõik kolm on kenasti tunnistatud merekõlbulikeks.



Paari meetri pealt on üldpilt suhteliselt hea. Müügiplatsil oli valik üsna lai ja valik sai tehtud päris mitme konteineri vahel. Suur pluss oli see, et müüja oli hea meelega nõus minu jaoks iga konteineri spreederiga üles tõstma, et saaksin ka põhjaaluse üle vaadata. Loomulikult lubati kõigile platsil olevatele konteineritele sisse vaadata, uksi loksutada ning soovi korral ka peale katust kontrollima ronida. Valisin välja kolm konteinerit, millel olid igal ühel üsna erinevad miinused. Nimetame neid siis edaspidi konteiner 1, 2 ja 3 (fotodel vasakult paremal järjestus eestvaates). Konteiner 1, mis on eelmisel fotol, on külgedelt, pealt ja esiuste tihendite osas kõige parem. Nurisega võib sisemuse osas, kus on hallikas-valge värv kõige enam kulunud. Tundub, et ka selles konteineris on mingit kemikaali veetud, sest kerge lõhn on juures ning värv on tuhmunud-kulunud pigem mingi reaktsiooni kui füüsilise kulumise tõttu.



Konteiner 2 on seest kõige korralikum nii värvi kui põranda osas. Samas vasakul küljel on suures osas mõlke ja mingil määral parandusi. Ülevärvi on tehtud ühekomponentse värviga kahekomponentse värvi peale ilma krundita. Katusel on kergelt roostet mehaaniliste vigastuste tõttu ning ka teistel külgedel esineb vigastustest tingitud roostealgeid.



Konteiner 3 on seest midagi kahe eelmise vahepealset, üks ülemistest tagumistest nurkadest on parandustega ning katusel on kahe eelmisega võrreldes kõige enam vigastustest tingitud roostetäppe. Sama lugu on ka tagaosaga. Konteinerit oleks nagu hoiustatud kuskil, kus on katus ja tagaosa kokku puutunud mingi aktiivse tuulega edasi kanduva puistlastiga, mis omakorda on pinnal reageerima hakanud.



2. ja 3. konteineril on erinevalt esimesest kahjustusi ka uksetihenditel. Samas õnneks vaid allosas, mitte külgedel ega üleval. Konteinerid on piisavalt kavalalt ehitatud, et sellised kahjustused tavatingimustel rolli ei mängi. Vesi neist sisse ei tule. Samas korda peab need üritama teha.





No ja sellised "olmemõlgid" ja roostetäpid nagu ülalolevatel fotodel on odavama otsa konteinerite puhul kõige levinumaks. Midagi hullu neist ei ole. Samas püüan edasistes postitustes välja tuua selle, et kuidas konteineri vigastusel ja vigastusel vahet teha ning millal võib asi tavalisest ebameeldivam olla. Enamasti tekivad sellised "olmemõlgid" lahtise kauba rändamisest konteineris sees. Meri on karm.