[metsakohin]

Seega vana diisel läks uute hiinakate tooraineks. Eks neid hiinakaid oli ka erinevaid valida, enamasti punased ja mustad, vahel ka sinised, mõned pakkumised olid väga ahvatlevad (loe: kahtlaselt odavad). Valida oli: diisel, bensiin või teisipidi üks silinder, kaks silindrit. Sai uuritud ka igasuguseid Yanmare ja muid selliseid, ühed olid kallid ja teadmata tööeaga, teised olid vähem kallid ja teadmata olukorras, kolmandatel oli midagi katki läinud või ära kadunud, küll hooratas, mõnel starter, mõnel lausa keps plehku pannud.
Lõpuks langes valik Provento poolt pakutavale hiinakale, nagu juba eespool mainitud, neil oli parem hind. Tahtsin küll seda, millele ühe hiina hobuse jagu rohkem peale oli kleebitud, paraku müüja ei soovitanud, vaid lükkas ette 19 HP ja 460 ccm. 
Eks ta natuke pusimist oli, kiiret polnud, sest põllule ei lähe. Alustuseks sai sidurikoda pikendatud, sama ka sidurivõlliga, viimasele on lisatud kahe soonega rihmaseib, mis mahub ilusti sidurikotta ära. Sai mitut moodi katsetatud, et pääseks niinimetatud vahevõllist ja lisa rihmadest, no ei õnnestunud, mootor oleks siis asunud väljaspool gabariite. Sidurikoja pikendusele on lisatud kaks püstist tuge vahevõllile ja veel edasi liikudes ka mootorile alus.
Lugedes kokku kõik rihmad, siis ainult kuus tükki ongi: kaks mootorilt vahevõllile, sealt kaks käigukastile, väntvõlli otsast rooli pumbale ja vahevõllilt hüdropumbale. Kõiki rihmu on võimalik ka päris lihtsalt pingutada. Pusimist tuleb natuke veorihmade vahetamisel.