[Lauri_L]

Kas soojustad konteinerid või jätad nagu nii on? Vendi avad on neil olemas aga huvitav kuidas niiskusega saab olema?
Ja kuna konteineritel vahed vahel siis tegemist ju eraldi rajatistega ning luba ei vaja

Jätan kindlasti soojustamata, sest selleks isiklik vajadus puudub.

Olen tööpostil üsna tihe konteinerite kasutaja. Kõik soojustamata ja modifitseerimata merekonteinerid, mis kasutusel erineva otstarbega laopindadena. Siiani ei ole niiskuse probleemi tähendanud - isegi konteinerites mis on aastaid välistingimustes, kus käiakse kord päevas sees ning kus hoitakse pappkaste jms. Sees ju kütet pole ning niiskust olulisel määral sisse ka ei tassi. Selle paar saapatäit lund, mis talvel sisse viid, selle suudab olemasolev ventilatsiooniava ikka välja viia. Eks kui niiskus peakski probleemiks muutuma, siis turbowent katusele ja mure murtud.

Midagi sellist oleks väga hea:

Ksf tõnni näide on väga hea, funktsionaalne ja paljudele inspiratsiooni pakkuv. Võrdlemisi lihtne ehitada ning saab kahe konteineriga hakkama. Minu puhul aga ei töötaks. Soovin pigem välisele faktorile märkamatut panipaika. Mida kompaktsem ja paremini ümbritsevasse keskkonda "sulanduv" seda parem. Bürokraatiaga ei viitsi ammugi enam tegelema hakata ja füüsiliselt suurt ning kõrget konstruktsiooni olemasolevate ehitiste kõrvale ka mitte - läheb paljuks. Ning minu puhul ei tohi lahtiseid auke kuhugi jääda. See tekitab tahes tahtmata korralagedust (inimeses kinni, mitte ehitises). Seega kolm konteinerit, kõigil uksed ees, kola sisse, uksed kinni ning ümbruskond puhas. Minimaalne eelarve ja minimaalne aeg on samuti hetkel märksõnaks. Muid olulisemaid asju on täna lihtsalt niivõrd palju teha.



Aga konteineritega toimetamine on igati mõnus, vaheldust pakkuv ning ei vaja liigset planeerimist. Ja kuna ülevärv tuleb teha niikuinii, siis alustasin juba ettevalmistustega. Kuigi paljud armastavad konteinereid üle värvida otse olemasolevate kleebiste peale, siis minu jaoks on selline tegevus pisut porr. Olen näinud päris mitmeid konteinereid, kus kleepsud on tõesti üle värvitud nii hästi, et ei saa arugi, et need seal on. Samas teadmine sellest mulle ei meeldi ning otsustasin pisut enam vaeva näha.



Vanad kleepsud saab konteineritelt tegelikult imelihtsalt maha. Enamasti on sellistel vanadel konteineritel ilma abivahendeid kasutamata kleepsude mahasaamine piin. Küll tulevad vaid ribadena, tükkidena või isegi kildudena. Jäävad liimi jäljed. Kõige parem on aga kasutada gaasipõletit. See annab just parajalt teravat sooja, et kleeps ning selle taga asuv liim pehmeks muuta. Kuumaõhu föön jääb siinkohal näiteks hätta, sest metallpind neelab vähese antava kuumuse ruttu. Väiksemate tähtede/numbrite puhul sain edasi liikuda üks kuumutamine, kaks elementi. Suuremate puhul tuli juba ühte elementi mitmeid korda kuumutada, sest mahajahtumine oli üsnagi intensiivne. Ilm juhtus samuti olema pisut jahedam. Maha võtmiseks erivahendeid ei kasutanud. Küüned taha ja tuli.







Ühe konteineri peale kulus kleepsude eemaldamiseks keskeltläbi poolteist tundi. Väljanägemine paranes iga eemaldatud kleepsuga oluliselt.



Järgmiseks vedasin kohale survepesuri, et konteinerid vanast kõntsast ning liimi- ja kleepsujääkidest puhtaks pesta.



Alustasin ülemiselt korruselt. Siin fotol on hästi näha, kuidas samaealiste konteinerite katused on erinevalt säilinud. Garaažipoolseima katus on "nagu uus". Keskmise roostekohad on tekkinud peamiselt mehaanilistest vigastustest ja deformatsioonidest suunaga seest välja. Kolmas konteiner on visuaalselt suuremate mehaaniliste kahjustusteta, kuid korrosiooni on sel enim. Ilmselt mingi kokkupuude aktiivsema ainega.



Konteineritel on ka katusel markeeringud - enamasti registreerimisnumber mõlema otsa peal. Need võtsin maha survepesuriga. Kuumutamisega sai tegelikult palju rutem kui survepesuga. Eks paljuski sõltub efektiivsus ning kiirus survepesuri võimekusest. Minul on tavaline harrastaja pesur ning liiga palju sellelt loota ei saagi.



Survepesuriga pesin kõik katused üle kolm korda. Ja ikka nii, et ükski koht vahele ei jäänud. Samas ei saanud pinda korralikult puhtaks. Jäid mehaanilise sodi jäägid (ülemise foto vasakul näha) ja jäi miskine kinni kleepunud tolmulaadne moodustis (ülemise foto keskel ning paremal nähtav). Ja kõigil kolmel konteineril sama jama. Kuna pesin samal päeval ka oma auto puhtaks, siis katsetasin ka peale pihustatava autode pesuks mõeldud aktiivvahuga - tulemus sama, st null.





Ega siin muud valikut enam polnud kui tõin köögist Fairy, segasin veega ning lasin pesuharjaga minna.





... ja tulemus sai vägagi hea. Tundub, et võlusõnaks oli siinkohal peaasjalikult kasutatud nõudepesuvahend. Ma ei ütleks, et pind sai ideaalselt puhtaks, kuid eelnevalt seal olnud kinnikleepunud tolmulaadne kiht oli läinud. Kurta väga ei saa.



Edasi käisin konteinerite kõik küljed sama retsepti järgi läbi. Samas külgedel sarnase struktuuriga kinnikleepunud mustust nagu katusel ma ei tähendanud. Küll aga muutis "haldjapesu" välimuse palju kirevamaks.





Ning koheselt pärast survepesuriga töötamist tegin sisemise ülevaatuse. Tegelikult tegin seda mitu korda - pärast katuse pesu ning pärast külgede pesu. Tundub, et kaup oli aus, sest mitte ühtegi leket ega niiskunud kohta kuskilt ei tähendanud. Isegi mitte uste ega ka päevi näinud ustetihendite ümbruses.

Kokku kulus kleepsude eemaldamisele ja pesule kaks lühemat päeva. Hea sai ning siit on jällegi mõnus edasi minna.