20-05-2024, 10:16 AM
Volkswagen oli selleks ajaks seisnud ühes Nõmme hoovinurgas juba aastaid ning aeg oli teinud oma töö. Kuna peremeest enam polnud ning majapidamises vaid naised, siis selline aianurgas mädanev auto neile enam vajalik ei olnud.
Nüüd algab etapp, kus auto omanikuks sai Vahur sirk. Info jõudis Vahurini selliselt, et toonases töökohas Põhja Elektrivõrkudes oli korraline tehnoülevaatuste päev. RAI-st olid kohal ka osakonnajuhataja Pannov ning vanatehnikaringkonnaski tuttav Kalju Mändla. Traditsiooniliselt lõppes selline tähtis tegevus sauna ja viinalauaga, kus tuligi jutuks see, et Vahur otsib endale lahtikäiva katusega vana autot. Kellelegi RAI töötajatest ilmselt meenus samal või eelmisel päeval vormistatud Volkswagen ning selle info alusel läks Vahur Nõmmele asja uurima. Tolle aja traditsioonide kohaselt tuli uuel peremehel esmalt maha võtta lepa- või pajuvõsa, et auto üldse kätte saada. Vaatamata sellisele troostitule olukorrale otsustas Vahur auto osta. Auto hinnaks oli 700 rubla, millest 300 rubla õnnestus kohe tagasi teenida ZAZ 965 mootori arvelt, mida oli autole üritatud edutult peale ehitada.
Tõenäoliselt vormistati omanikuvahetus 19.07.1977, kuid need registriraamatud ei ole säilinud. Kuupäev on tuletatud sellest, et kui Vahur 24.01.1980 vahetas autol registreerimismärgi ja ühes sellega ka tehnilise passi, siis on registriraamatusse tehtud märge, et toimingute aluseks oli 19.07.1977 tehtud kanne tehnilises passis.
Nagu eespool olevast kirjeldusest võib aru saada, siis auto vajas põhjalikku taastamistööd. See ei olnud ehk päris selline auto, mida Vahur oli otsinud, kuid tol ajal oli infot vähe ning autoturg kitsas. Vanatehnikaringkonda alles tundma õppiv 25-aastane noormees ei pääsenud kohe kõige magusamatele eksemplaridele ligi. Väärtuslikum info liikus kitsas ringkonnas ning näiteks Valentin Koldre märkmikku talletatud ligi 1500-st vanast autost teadis vaid väga kitsas ring inimesi.
Kusagilt tuleb aga alustada ning algaski kübelwageni järgmine elu.
Nüüd algab etapp, kus auto omanikuks sai Vahur sirk. Info jõudis Vahurini selliselt, et toonases töökohas Põhja Elektrivõrkudes oli korraline tehnoülevaatuste päev. RAI-st olid kohal ka osakonnajuhataja Pannov ning vanatehnikaringkonnaski tuttav Kalju Mändla. Traditsiooniliselt lõppes selline tähtis tegevus sauna ja viinalauaga, kus tuligi jutuks see, et Vahur otsib endale lahtikäiva katusega vana autot. Kellelegi RAI töötajatest ilmselt meenus samal või eelmisel päeval vormistatud Volkswagen ning selle info alusel läks Vahur Nõmmele asja uurima. Tolle aja traditsioonide kohaselt tuli uuel peremehel esmalt maha võtta lepa- või pajuvõsa, et auto üldse kätte saada. Vaatamata sellisele troostitule olukorrale otsustas Vahur auto osta. Auto hinnaks oli 700 rubla, millest 300 rubla õnnestus kohe tagasi teenida ZAZ 965 mootori arvelt, mida oli autole üritatud edutult peale ehitada.
Tõenäoliselt vormistati omanikuvahetus 19.07.1977, kuid need registriraamatud ei ole säilinud. Kuupäev on tuletatud sellest, et kui Vahur 24.01.1980 vahetas autol registreerimismärgi ja ühes sellega ka tehnilise passi, siis on registriraamatusse tehtud märge, et toimingute aluseks oli 19.07.1977 tehtud kanne tehnilises passis.
Nagu eespool olevast kirjeldusest võib aru saada, siis auto vajas põhjalikku taastamistööd. See ei olnud ehk päris selline auto, mida Vahur oli otsinud, kuid tol ajal oli infot vähe ning autoturg kitsas. Vanatehnikaringkonda alles tundma õppiv 25-aastane noormees ei pääsenud kohe kõige magusamatele eksemplaridele ligi. Väärtuslikum info liikus kitsas ringkonnas ning näiteks Valentin Koldre märkmikku talletatud ligi 1500-st vanast autost teadis vaid väga kitsas ring inimesi.
Kusagilt tuleb aga alustada ning algaski kübelwageni järgmine elu.