[tcumen]

Minu meelest on probleemi algpõhjus selles, et osa jalakäijatest ja jalgrattureist on kuskilt seitungist või muust autoriteetsest allikast lugenud/kuulnud, et neil ülekäigurajal eesõigus on. Paraku liigutakse sujuvalt üle järgnevast osast, kus juttu sellest, et tuleb ka veenduda, et seda eesõigust tõesti võimaldatakse.
 Minu jaoks ei ole küll oluline, kas rattur paneb jala maha või mitte. Oluline on, et ta mind tähele paneks ja mina teda. Ja siis sõltub juba olukorrast, kui mul piisab tee andmiseks jala tõstmisest gaasilt või sujuvalt pidurdamisest, siis nii ka juhtub. Kui aga eeldatakse et autojuht ratturit nähes kahe jalaga pidurile hüppab, siis saab tuutu ja näitan rusikat ka.

Kõik saab alguse kodusest kasvatusest ja lastetoast.
Kui ikka ohutaju on välja arendamata, ei ole imestada, kui saatuse sõrm mõne sõiduki abil sekkub. Paraku.
Alles eile tuli tiheda liiklusega Haapsalu-Tallinna maanteel minu sõidusuunas vastu noorsand jalgrattal, kiira-käära ühe käega ratast tüürides, pilk teises käes olevas telefonis.