[Lauri_L]

Pärast kolme päeva konteinerite katusel ja pärast 15 töötundi nurklihvijaga ütlesid põlved ning randmed, et selle tööga sa nüüd küll mõnda aega küll ei tegele. Vähemalt mitte enne, kui omale põlvekaitsmed muretsed. Nurklihvija näitab samuti kulumise märke, sest tavalisest suurem vibratsioon sees. Seega tuli vahelduse saamiseks tööülesanded ümber mängida.



Pärast värvimist tuleb konteinerid õuepealt jalust ära saada. Selle jaoks tuleb aga sobiv koht ette valmistada. Sobiv koht on minu jaoks 6m kaugusel olemasoleva garaaži parempoolsest otsaseinast. Piisavalt kaugel, kuid mugavalt lähedal. Peamine eesmärk konteinerite tulevase alalise koha ehitamisel on see, et konteinerite alus oleks tugev, püsiks kuiv iga ilmaga ning välistada võimalus, et nende alla mingi kutsumata elukas elama asuks. Lisaks soov selline, et ukseavade kõrgus maast jääks minimaalne, et saaks vajadusel ka tehnikaga sisse sõita. Seega välistasin võimaluse, et maa peale plaat ja konteiner sinna otsa. Tuleb maa sisse kaevuda.



Maapind on mul hea musta mullaga. Seda on garaaži ümbruses nii 55-65cm jagu ja seejärel tuleb paas vastu. See soosis igati vundamendi lahendust. Märkisin konteinerite tugipunktide teljed maha, kaevasin tugipunktidesse paeni augud ning tõstsin sinna sisse kõige tavalisemad standardsete mõõtudega (300x600x900) betoonist vundamendiplokid. Neid vedeles mul teab mis ajast sobiv kogus põõsa all. Oligi hea, et nüüd sobiva otstarbe leidsid. Konteinereid on kokku kolm ja vaja läks seega kaheksa plokki. Pinnases olev paas sattus olema nii hea, et kõrguses oli kõikumine mistahes konteineri nelja tugiploki osas max.10mm ning kõigi maha pandud plokkide madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe nibin-nabin 30mm. 10mm on kõrgus, mille konteiner "neelab" alla nii, et konstruktsioonis anomaaliaid ei teki. Uksed jäävad probleemideta käima ning miski kuskilt kaaluma ei jää. Ning see, et esimese konteineri üks nurk on kolmanda konteineri mingist nurgast 8-9meetri peal 3cm kõrgem, enam rolli ei mängi. Seega sai plokid üllatavalt kiiresti ja väikese vaevaga paika tõstetud. Plokkide pealmine pind jäi põhimõtteliselt tasa ümbritseva maapinnaga.



Järgmise sammuna koorisin pinnasest ära ca 20-25cm paksuse kihi mulda. Selle numbri mõõtsin plokkide pealmisest pinnast. Kaevasin nii, et sinna külge, kuhu tulevad konteinerite uksed, jätsin maapinna väljaspool plokke samale tasapinnale. Nii on tagatud, et tulevikus oleks lihtsam sõidukitega konteinerisse sõita. Tagant küljest kraapisin plokkide vahelt ja väljastpoolt pinnase ca 10cm madalamaks ja küljed kaevasin konteinerite välisosa suhtes umbes pool meetrit laiemaks. Seega jäävad konteinerid põhja alt piisavalt hästi tuulutatavad - kolm külge lahtised, konteinerite enda vahed lahtised ning ehk ka esiküljest mõned sentimeetrid tuulutusvahet.





Selline auk tuli. Selle koha peal oli enne ca 70 aastane ülekasvanud kuusehekk. Nüüd kahjuks ürask sees ja päästa on väga vähe. Kännud võtsin enne plokkide mahapanemist välja. Pinnases aga juurikaid üks jagu alles. Kangutamist ja puhastamist oli üksjagu.



Platsi taga >3m kaugusel on kraav, mille põhi on samal kõrgusel paas, millel vundamendiplokid istuvad. Kraav on vett täis vaid talvisel ja kevadisel perioodil. Ilmselt ei oleks vaja olnud, kuid meelerahu jaoks kaevasin väikse kanali drenaažitoru jaoks, mis võiks potentsiaalselt konteinerite alla koguneva vee otse kraavi juhtida. Ütleme, et olukordade jaoks, kus sajab nädala jutti ning ümbruse korralikult märjaks teeb. Auk ju maapinnast 20...25cm madalamal ja eks vesi trügi ikka madalama koha peale. Parem kohe ära teha, kui pärast ennast kiruda.



Seejärel geotekstiil...



...ning seejärel drenaažitoru kaldega kraavi poole.



Siin kasutasin ära ülejäägid garaaži ehitusest. Geokangaga kaetud osa on perforeeritud filtreeriv osa. Katmata toru on tavaline augustamata sadeveetoru.



Nüüd on auk valmis täiteks.



Täitena kasutasin 16-32 killustikku. 





Vanni täitsin 10-15cm paksuselt ning kraapisin rehaga enam-vähem siledaks. See peaks olema piisav, et metslased sinna alla urgusid ehitama ei hakkaks. Nii jääb konteinerite alla killustiku peale ka 10cm õhuruum. Arvestades seda, et konteinerite all on tegelikult veel risti talad, siis on vaba ruumi seal tunduvalt enam. Niiskus ei tohiks siinkohal enam kuidagi probleemiks osutuda.



Siit londist hakkab üleliigne vesi (kui seda mingil põhjusel tekkima peaks) kraavi käima.