29-08-2004, 23:37 PM
TAR Kirjutas:Mudeli GAZ-51 kabiini eripärade kohta oskav vast
valdo seletusi jagada, tähtis eripära selle mudeli juures oli nn \"kahe aknaga\" veljed.
GAZ-51 /51Ast on tegelikult musttuhat versiooni, sest pidevalt tehti auto juures mingeid muudatusi. Olles üle aasta selle isendi omanik, olen asja veidi uurinud, kuid mu pilt on senini lünklik. Siiski edastaksin siin olulisima teabe, ehl on kasuks.
Võtame aluseks nn \"viimase aja\" 51, milline oli viimane, 1970te algul tehasest vuranud mudel.
1946 liinile tulnud GAZ 51 oli presentkatusega, puust ustega ja kastist käis lahti ainult tagakülg. Veljed olid 6 augu asemel 2 auguga, aukude kuju ka veidi teine. Puudus salongiküte. Küljeplekkidel oli tekst \"Avtozavod imeni Molotova\". Esistange oli sile, esimene numbrimärk kinnitus vasakule poole vahepleki kronsteinile tiiva ette. Suunatuled puudusid, esimesed gabariittuled olid teise kujuga. Taga oli vasakul vaid üks punane tuli. Esiamordid olid hoob-tüüpi. Näidik oli ühise klaasi all, kiirisemõõtja poolkaares. Bensiinipaak oli kasti all. Astmelauad olid puust ja astmelaua ja kabiiniuste vahe oli tühi, st seal plekki ei olnud. Radiaator oli nn vana tüüpi, selle suur kork oli Pobeda korgiga. Käsipidur (tsentraalpidur) oli ketas-tüüpi.
Millalgi 1950te alguspoolel tuli täismetallkabiin, kuid säilisid puituksed. Igatahes 1955, enne 51A mudelit oli tootmises puust ustega ja täismetallkabiiniga variant. Täismetaöllkabiiniga kaasnesid metallist astmelauad ja plekk ilmus ka uste ja astmelaudade vahele, kuid erinevast hilisematest mudelitest oli sel plekil kaks horisontaalset tugevdus-soont.
Suured muudatused tulid 1955, mil 51-st sai 51A:
- ilmusid täismetalluksed
- veljed läksid kuueauguliseks
- kast pikenes ja lahti hakkasid käima ka küljed
- ilmusid suunatuled, muutusid esimesed \"väikesed\" tuled
- siledase armatuurlauda ilmusid horisontaalsed rihvid
- kadus uste all olevate plekkide rihveldus
- starteri lülitamiseks varem kasutatud pedaal asendus Pobedalt \"laenatud\" sisselükatava hoovaga
Umbes 1950te keskel tehti 51-l veel rida muudatusi, kuid ma ei tea hetkel, kas need olid seotud 51st 51A arendamisega (need võisid toimuda kas varem või ka hiljem):
- ilmus kabiinisoojendus
- suure nn \"telliskivi-tüüpi\" relee-regulaatori PP-12 asemel ilmus väike PP-24 (modifikatsioonid)
- muutus radiaator, selle kork läks väikeseks
- kaitseraud läks siledast \"sooneliseks\", esialgu säilis numbrimärgi kinnitus serval, kuid kaitseraua tagune plekk läks siledast rihveldatuks (säilis aga üks pikk plekk)
- tsentraalpidur läks kettalt trumli peale
- näidikuplokk muutus ühtse klaasi alt 5 ümmarguse kella peale
- bensiinipaak siirdus istme alla
- muutus aku asukoht ja kinnitus
- kabruraator K-49 asendus Pobedalt laenatud K-22ga (täpsemalt: K-22G).
1956-57 seoses Stalini põlu alla sattumisega muutusid küljeplekid, sinna ilmus nüüd \"Gorkovskii avtozavod\".
Umbes 1958-60 muutus esinumbrimärgi kinnitus, mis siirdus kaitseraua taguse pleki servas olevalt kandurilt kaitseraua ette. Sellega seoses muutus ka vändatugi - varasema sirge, kaitseraua ette kinnitatud isendi asemel ilmus L-kujuline. Kaitseraua tagune plekk jäi senini veel samaks (üks pikk rihveldatud plekk allapoole painutatud otstega jäi veel samaks).
Ca 1960 muutus õhupuhasti kaane kuju - varem oli see selline järguliste ringidega, uus oli laugjas ja sile.
1960te esimesel poolel muutus kaitseraua tagune plekk - kadusid allapoole painutatud otsad ja plekk hakkas keskelt koos käima kahest tükist.
1964-65 ilmusid hoobamortisaatorite asemel teleskoobid.
Kusagil 1960te keskpaigas muutus veidi näidik - odomeetri numbrijoru liikus ülaltpoolt osutit allapoole osutit.
Kusagil 1960tel (vast) kadusid metallvõrudega ja klaasiga tagatuled, mis asendusid plastiga. Säilisid punased tagumised suunatuled.
Kusagil 1960tel (arvatavasti) või veel hiljem lihtsustus rehvi lukustusrõngas - kahe rõnga asemel jäi üks.
Kusagil 1970. aasta paiku, st vahetult enne tootmise lõppu ilmusid tagumised kollased suunatuled.
Kusagil 1970. aasta paiku hakkas metallkodaratega rooli asemel levima üleni plastiga kaetud rool.
See on lühidalt kõik. Väga hea oleks saada nendele faktidele taha täpsed aastaarvud, kuid seni on nende osas väga segane pilt. Igasugused täiendused/parandused on seega teretulnud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud K,N,R,L,P 11-18