21-06-2024, 14:23 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-06-2024, 14:26 PM ja muutjaks oli Jesper.)
Nende "aga mujal maailmas"-võrdluste häda on selles, et absoluutselt iga Eesti elu aspekti kohta on võimalik leida kuskilt mingi riik, kus see on paremini, aga sealjuures on kerge libiseda üle faktist, et iga kord on see "võrdlusriik" või isegi piirkond erinev. Näiteks teede osas, enamik kupatab Poolast mööda kiirteed risti läbi ja kiidab, et vohh vot kus on seal ikka teed, aga kohe kui sa mingil põhjusel sealt maha keerad ja päris-Poolas ringi sõidad, muutub pilt palju kirjumaks. On piljardilauana siledaid külavaheteid, on selliseid pool-põhitrasse (nagu meil mingi Imavere-Viljandi vms), kus hoiad hinge kinni, et mitte rattaid ära kaotada. Ja samuti need kiirteed ise, ilgem klots on magama pandud, aga palju mingil tavapoolakal sellest kasu on, et Varssav-Lodz otsa tunnikesega ära lasta saab, ta tahab vbl 40km järgmisesse linna sõita enamasti, kui see võtab samamoodi tunni, siis...
Põhimõtteliselt suht sarnane seis on Kreekas ja Prantsusmaal, seal on kiirteed muidugi tasulised, ilmselt siis mingil määral ka isemajandavad, aga kõik mis sellest kõrvale jääb, laguneb täie pasaga. Tüüpiliselt on enam-vähem korda tehtud linnade turistipiirkonnad ja ärikvartalid nagu Tallinnas Maakri kant, a sealt 4-5 versta eemal on kiirusepiirang autoturisti jaoks juba üsna akadeemilise tähtsusega number, reaalselt ei taha vajutada seda 50 või 70 rauda, sest tahaks nagu terve autoga koju ka jõuda kunagi. Kohalikud muidugi põrutavad nagu homset poleks, ja neil ei ole džiipe ja õhkvedrustusi, tavalised Fiati/Peugeoti/Kia poekärud.
Piirkiiruste ja liikluskorralduse osas, ühest küljest on see kõik tõepoolest tüütu, aga teisest küljest on meil maailma üks madalaimaid liiklussurmade suhtarve ning neistki on suur osa seotud lihtsalt debiilse käitumisega, stiilis sõidan rongile ette või joon pudeli viina ära ja siis lähen Tõrva vahele driftima vms. Selliseid hukkunuga õnnetusi, kus üks osapool ei pinguta kõigest väest selle nimel, et õnnetust esile kutsuda, on haruharva.
Ja lõpuks teeremontide poolelt ei oska ma ausalt öeldes samuti kurta, et Eestis asjad kuidagi silmapaistvalt halvad oleks. Eks alati leiab selle ühe võrdluse, aga isegi Saksamaal ja Austras kui teoreetiliselt justkui ilge ordnungiga riikides pannakse alatasa mingeid kiirtee suundi ettevalmistavalt kinni, ilma et seal mingeid töid toimuks, või siis hakatakse viadukti remontima ja ümbersõit ei mahuta liiklusvoolu ära jne. Ja siis läheb ikka tunde, Tallinnas kisatakse raadiost ummikut kui mingi stiilis Tammsaare tee läbimiseks kulub 15min
See kõik ei tähenda, et asju ei saaks ja peaks paremini tegema, aga selleks peabki asja kätte võtma ja midagi tegema. Koolid on lahti, teedeehitust-liiklusplaneerimist õpetatakse, jne. Niisama suusoojaks on ju tore näpuga näidata, et "see tankisild käib ju veel küll", aga kui sina oled see insener, kes peab andma oma allkirja ning kolm tilka verd, et tõepoolest käib, siis maailm ei tundu enam nii lihtne ja mustvalge. Isegi kui otseselt vangi ei panda vms, siis ei taha ilmselt mitte keegi elada teadmisega, et tema valehinnangu tõttu on inimesed surma saanud.
Põhimõtteliselt suht sarnane seis on Kreekas ja Prantsusmaal, seal on kiirteed muidugi tasulised, ilmselt siis mingil määral ka isemajandavad, aga kõik mis sellest kõrvale jääb, laguneb täie pasaga. Tüüpiliselt on enam-vähem korda tehtud linnade turistipiirkonnad ja ärikvartalid nagu Tallinnas Maakri kant, a sealt 4-5 versta eemal on kiirusepiirang autoturisti jaoks juba üsna akadeemilise tähtsusega number, reaalselt ei taha vajutada seda 50 või 70 rauda, sest tahaks nagu terve autoga koju ka jõuda kunagi. Kohalikud muidugi põrutavad nagu homset poleks, ja neil ei ole džiipe ja õhkvedrustusi, tavalised Fiati/Peugeoti/Kia poekärud.
Piirkiiruste ja liikluskorralduse osas, ühest küljest on see kõik tõepoolest tüütu, aga teisest küljest on meil maailma üks madalaimaid liiklussurmade suhtarve ning neistki on suur osa seotud lihtsalt debiilse käitumisega, stiilis sõidan rongile ette või joon pudeli viina ära ja siis lähen Tõrva vahele driftima vms. Selliseid hukkunuga õnnetusi, kus üks osapool ei pinguta kõigest väest selle nimel, et õnnetust esile kutsuda, on haruharva.
Ja lõpuks teeremontide poolelt ei oska ma ausalt öeldes samuti kurta, et Eestis asjad kuidagi silmapaistvalt halvad oleks. Eks alati leiab selle ühe võrdluse, aga isegi Saksamaal ja Austras kui teoreetiliselt justkui ilge ordnungiga riikides pannakse alatasa mingeid kiirtee suundi ettevalmistavalt kinni, ilma et seal mingeid töid toimuks, või siis hakatakse viadukti remontima ja ümbersõit ei mahuta liiklusvoolu ära jne. Ja siis läheb ikka tunde, Tallinnas kisatakse raadiost ummikut kui mingi stiilis Tammsaare tee läbimiseks kulub 15min
See kõik ei tähenda, et asju ei saaks ja peaks paremini tegema, aga selleks peabki asja kätte võtma ja midagi tegema. Koolid on lahti, teedeehitust-liiklusplaneerimist õpetatakse, jne. Niisama suusoojaks on ju tore näpuga näidata, et "see tankisild käib ju veel küll", aga kui sina oled see insener, kes peab andma oma allkirja ning kolm tilka verd, et tõepoolest käib, siis maailm ei tundu enam nii lihtne ja mustvalge. Isegi kui otseselt vangi ei panda vms, siis ei taha ilmselt mitte keegi elada teadmisega, et tema valehinnangu tõttu on inimesed surma saanud.