[Lauri_L]

Jagan pisut omi kogemusi. Neid on nii palju/vähe, et viimase 7-8 aastaga olen saanud ja lasknud tollida keskmiselt umbes 30-40 saadetist aastas väljaspoolt EU-d. Peamiselt Hiina ja UK, harvem US ja teised aasia riigid. 

Ostu summa siinkohal eriti rolli ei mängi. Vähemalt minul käivad kõik tollimised sama jalga olenemata, kas tegemist on ostusummaga 500€ või 15000€ või kas tollijaks on maaklerteenustele spetsialiseerunud ettevõte või transpordiettevõte (DPD, DHL, UPS, Omniva jms).

Olen vist millestki valesti aru saanud, kuid miks saatja või siis transportija peab numbritega (saan aru, et jutt on tollikoodidest) tegelema? See on ju saaja ja ainult saaja mure. Kui ise tollida, siis peab kauba saaja ehk tollija (samas isikus) ise endale saadetud kauba tollikoodid välja nuhkima ja deklareerimiseks esitama. Vajadusel ka MTA-le põhjendama ja tõendama, et tegemist on just sellele koodile vastava tootega.

Kui osta sisse agendi(tollimaakleri) teenus, kes sulle kauba sinu eest ära tollib, siis on tollikoodide välja nuhkimine tema töö. See ongi kogu tollimaakleri teenuse alus ja leib. Ehk siis saaja esitab agendile(tollimaaklerile) arve, millega on kauba eest tasutud. Kui oskad tollimaaklerile öelda kauba koodid, siis on ta väga tänulik ja üldiselt kajastub see ka väljastatavel teenuse arvel mõne euroga. Kui ei oska, siis pead andma tollimaaklerile kauba detailse kirjelduse, mille alusel maakler valib sobivaimad tollikoodid ja mille alusel ta kauba deklareerib. Kui peaks tekkima konflikt MTA-ga juhusliku kontrolli käigus, siis selle jama lahendab tollimaakler. Ehk sisuliselt võetakse sinuga uuesti ühendust ja palutakse täpsustada kauba iseloomu.

Seega 99% juhtudeks on tollimiseks tollimaakleri abiga vajalik vaid saatja poolt saajale tasumiseks esitatud arve ja saaja poolt arve tasumist tõendav dokument ehk välismaksekorralduse koopia. Kui ost on eraisikult, siis on aluseks kas müügiportaali väljavõte (nt. copy-paste E-bayst vms) või müügileping ja arve tasumist tõendav dokument. Enamasti kasutab eraisik ostude tasumiseks välismaalt PayPal vm analoogset teenust, mis ei võimalda arvet väljastada - sellisel juhul piisab süsteemi enda väljastavast tehingu kinnitusest, kus on peal summa ja maksja andmed. 

Oma kogemustele põhinedes on tollimisel ka teatavad erisused, mis mõjuvad MTA-le justkui punane rätt. Need on sõidukid ja need on kaubad, mille kirjeldusse on saatja märkinud, et tegemist on reklaamtoodetega. Sõiduki puhul on ilmselt asi paljudele teada. Tollimaksu ja käibemaksu alandamiseks soovitakse sõiduki hinda väiksemana näidata. Kas siis müügilepingus näidatu summaga või millega iganes. MTA on väga osav selliseid asju välja nuhkima ja lõpuks lajatatakse sulle arve, kus on aluseks sarnase sõiduki keskmine hind kuskilt müügiportaalidest. Eestlane on jäär ja kohe joostakse kohtusse. Kas seda vaja on - arvan, et mitte ja tulem ei ole seda väärt. Reklaamtoodetega on aga see, et need on vist??? tollimaksu vabad või mingi väiksema tariifiga. Ühesõnaga pead sa olema väga tegija MTA-le seletama, et sinule saadetud asi on just reklaamtoode või tootenäidis. Kuivõrd mul on oma väike ettevõtmine, siis olen olnud sunnitud reklaamtootena minu ettevõttele saadetud T-särgi pärast mitu korda MTA delegatsiooni võõrustama. Ei ole nende peale kuri - nad teevad oma tööd ja mina enda oma. 

Kõike eelnevat arvesse võttes olengi täna vaid tollimaakleri teenuseid pakkuvate teenusepakkujate klient. Ise ei taha, jaksa ega oma närvi sellise asjaga tegelemiseks.