11-07-2024, 23:42 PM
Ma leian ennast üsna tihti ja korrapäraselt olukordadest, kus ma ise teen kõik selleks, et oma elu keeruliseks elada. Pean silmas eelkõige seda, et kui vähegi tekib mingi aja (või siis raha) reserv, siis peab kohe mingi lollusega hakkama saama. Või siis pihta hakkama. Ühesõnaga pea ees tundmatus kohas vette hüppama.
Hetkeline pingelang tekkis siis, kui oma garaaži enam-vähem valmis sain. Seejärel hakkasid näpud sügelema ja sai vana Lotus koju toodud. Eks see soov oli juba ammusest ajast, kuid siiski... Adrenaliin ja soov midagi teha on pärast Lotuse ostu iga päevaga aina kasvanud.
Nüüdseks on olnud üksjagu vabamat aega, et autost parem pilt ette saada. Masin on enamuse ajast küll seisnud, mõned ettevaatlikud tiirud tehtud, mida on seganud eelkõige mootoriprobleemid. Seda ebaühtlase käigu näol. Mis veel - selgeks on saanud, et autol on eakohane kulumisaste. Midagi kriminaalset ei ole, kuid ei ole kohta, mis kohendamist ei vajaks. Ühesõnaga eesmärk on enda jaoks teha lõplik otsus, mis Lotusega pihta hakata.
Ma ei saa öelda, et ma varasemalt autodega sellisel määral kokku oleksin puutunud, kui enamus siinseid kaasfoorumlasi. Samas lambi vahetamisega saan hakkama, õli vahteamisega samuti. Paar korda olen ka auto plokikaane maha võtnud ning korra kõveraks aetud kepsu ära vahetanud. Mõni pidur on tehtud ja eks pudi-padi ole veel. Kuivõrd vana Esprit on olnud aastaid minu kinnisidee, siis päev-päevalt olen hakanud tabama ennast mõttelt, et selline auto võiks ja peaks minu jaoks olema "maasikas". Ehk siis ikkagi üle keskmise heas konditsioonis. Ostes oli selge, et perfektses konditsioonis eksemplari ma endale lubada ei saa. Võtsin selle, millest jõud üle käis ja tegelikult oli vägagi hästi õnnestunud ost. Aga süües kasvab isu...
Ühesõnaga ühel heal päeval garaažis olles sai mõttetööst küll ja otsustasin käe külge panna ning endale selgeks teha, kui keeruline või lihtne see masin ikkagi on. Peale lonkava mootori oli teine ebameeldiv asi väga raske rool. Muidugi on G-Esprit roolivõimuta masin, kuid minu autol on konkreetselt tunda, kuidas pööramisel rool "poob". Kui lugeda tagasisidet erialafoorumitest, siis Esprit'i puhul peetakse üheks ebameeldivamaks tööks just roolisüsteemi elementide lahti harutamist. Seda vähese ligipääsetavuse poolest ning kinni roostetanud rooli kardaaniristi asukoha tõttu. Viimane pidi 90% juhtudest vajama eemaldamiseks väljalõikamist, mis aga asukoha ja plastikust kere tõttu on põhjustanud üsna mitmeid auto mahapõlemisi. Otsus oligi kohe vitsad kätte saada ja asuda roolilati eemaldamise kallale.
Autotõstukit mul veel ei ole. Seega peab põrandal püherdama. Esprit'il on tore T-tähe kujuline raam, kust leiab korraliku laia tugipinna. Raami esiosa T-osa alla sobitasin risti prussi, mis üles tõstetuna aitab autot stabiliseerida.
Mootoriruumi osas muutub Esprit'i raam toruraamiks, mille torud moodustavad tugipinna käigukasti alla auto keskele. Sealt sain tagaosa üles tõstetud.
Nüüd sain auto juba niipalju üles, et sai all toimetama hakata. Ma arvan, et selline tund-poolteist läks olukorra seedimiseks ja mõtlemiseks, et kas ma ikka tahan kogu selle jamaga nüüd pihta hakata. Ja et millega see kõik lõppeda võib. Tulemus oli, et "muidugi tahan".
Enne võtmega kallale asumist said kõik vajalikud sõlmed ja poldid-mutrid sutsu WD40 ja tunnikese seista. Rooliotsad tulid lahti ilma üleliigset jõudu kasutamata. Tõmmits peale ja kohe, kui võtmega sai keeratud, kohe olid koonused pesast väljas.
Ja minu üllatuseks läks täpselt samamoodi kõigi detailidega sh foorumites laialdaselt kirutud-manatud ristiga. Pisut vähem kui 45 minutiga oli roolilatt (nii palju kui seda sellisel autol on) põrandal.
Lati otsapuks oli loomulikult läbi ja loksus tugevalt. Ning üsna kohe hakkas silma defekt, mis lisaks eelnevale on suure tõenäosusega raske rooli taga. Roolilati korpuses on auk, mida seal olema ei peaks. Sealt sisse pääsev vesi paneb ülekande üsna ruttu pintslisse.
Lubasin kunagi varem, et kui asjani jõuan, siis teen Lotuse õhkpasunatest pilti ka. Siin on selle auto originaalsed õhkpasunad.
Mis on aga kogu asja juures minu jaoks oluline, on see, et esimene kokkupuude tehnilise poolega lõppes edukalt. Enesekindlust tekkis haiglaselt palju. Mõistus on läinud ja jäljed kadunud nagu Kuusalu Kusti jahikoeral. Kardan, et siit saab vaid edasi minna... lõpuni välja...
Hetkeline pingelang tekkis siis, kui oma garaaži enam-vähem valmis sain. Seejärel hakkasid näpud sügelema ja sai vana Lotus koju toodud. Eks see soov oli juba ammusest ajast, kuid siiski... Adrenaliin ja soov midagi teha on pärast Lotuse ostu iga päevaga aina kasvanud.
Nüüdseks on olnud üksjagu vabamat aega, et autost parem pilt ette saada. Masin on enamuse ajast küll seisnud, mõned ettevaatlikud tiirud tehtud, mida on seganud eelkõige mootoriprobleemid. Seda ebaühtlase käigu näol. Mis veel - selgeks on saanud, et autol on eakohane kulumisaste. Midagi kriminaalset ei ole, kuid ei ole kohta, mis kohendamist ei vajaks. Ühesõnaga eesmärk on enda jaoks teha lõplik otsus, mis Lotusega pihta hakata.
Ma ei saa öelda, et ma varasemalt autodega sellisel määral kokku oleksin puutunud, kui enamus siinseid kaasfoorumlasi. Samas lambi vahetamisega saan hakkama, õli vahteamisega samuti. Paar korda olen ka auto plokikaane maha võtnud ning korra kõveraks aetud kepsu ära vahetanud. Mõni pidur on tehtud ja eks pudi-padi ole veel. Kuivõrd vana Esprit on olnud aastaid minu kinnisidee, siis päev-päevalt olen hakanud tabama ennast mõttelt, et selline auto võiks ja peaks minu jaoks olema "maasikas". Ehk siis ikkagi üle keskmise heas konditsioonis. Ostes oli selge, et perfektses konditsioonis eksemplari ma endale lubada ei saa. Võtsin selle, millest jõud üle käis ja tegelikult oli vägagi hästi õnnestunud ost. Aga süües kasvab isu...
Ühesõnaga ühel heal päeval garaažis olles sai mõttetööst küll ja otsustasin käe külge panna ning endale selgeks teha, kui keeruline või lihtne see masin ikkagi on. Peale lonkava mootori oli teine ebameeldiv asi väga raske rool. Muidugi on G-Esprit roolivõimuta masin, kuid minu autol on konkreetselt tunda, kuidas pööramisel rool "poob". Kui lugeda tagasisidet erialafoorumitest, siis Esprit'i puhul peetakse üheks ebameeldivamaks tööks just roolisüsteemi elementide lahti harutamist. Seda vähese ligipääsetavuse poolest ning kinni roostetanud rooli kardaaniristi asukoha tõttu. Viimane pidi 90% juhtudest vajama eemaldamiseks väljalõikamist, mis aga asukoha ja plastikust kere tõttu on põhjustanud üsna mitmeid auto mahapõlemisi. Otsus oligi kohe vitsad kätte saada ja asuda roolilati eemaldamise kallale.
Autotõstukit mul veel ei ole. Seega peab põrandal püherdama. Esprit'il on tore T-tähe kujuline raam, kust leiab korraliku laia tugipinna. Raami esiosa T-osa alla sobitasin risti prussi, mis üles tõstetuna aitab autot stabiliseerida.
Mootoriruumi osas muutub Esprit'i raam toruraamiks, mille torud moodustavad tugipinna käigukasti alla auto keskele. Sealt sain tagaosa üles tõstetud.
Nüüd sain auto juba niipalju üles, et sai all toimetama hakata. Ma arvan, et selline tund-poolteist läks olukorra seedimiseks ja mõtlemiseks, et kas ma ikka tahan kogu selle jamaga nüüd pihta hakata. Ja et millega see kõik lõppeda võib. Tulemus oli, et "muidugi tahan".
Enne võtmega kallale asumist said kõik vajalikud sõlmed ja poldid-mutrid sutsu WD40 ja tunnikese seista. Rooliotsad tulid lahti ilma üleliigset jõudu kasutamata. Tõmmits peale ja kohe, kui võtmega sai keeratud, kohe olid koonused pesast väljas.
Ja minu üllatuseks läks täpselt samamoodi kõigi detailidega sh foorumites laialdaselt kirutud-manatud ristiga. Pisut vähem kui 45 minutiga oli roolilatt (nii palju kui seda sellisel autol on) põrandal.
Lati otsapuks oli loomulikult läbi ja loksus tugevalt. Ning üsna kohe hakkas silma defekt, mis lisaks eelnevale on suure tõenäosusega raske rooli taga. Roolilati korpuses on auk, mida seal olema ei peaks. Sealt sisse pääsev vesi paneb ülekande üsna ruttu pintslisse.
Lubasin kunagi varem, et kui asjani jõuan, siis teen Lotuse õhkpasunatest pilti ka. Siin on selle auto originaalsed õhkpasunad.
Mis on aga kogu asja juures minu jaoks oluline, on see, et esimene kokkupuude tehnilise poolega lõppes edukalt. Enesekindlust tekkis haiglaselt palju. Mõistus on läinud ja jäljed kadunud nagu Kuusalu Kusti jahikoeral. Kardan, et siit saab vaid edasi minna... lõpuni välja...