[Raudpats]

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb vist alustada sellest, et kaubavahetuse käigus sattus minu kätte selline triikrauda meenutav saag, nagu Stihl 020 AVP Super. Tänan selle eest Toomas T. Talujat. Saag oli esialgu muidugi surnud mis surnud. Ainus elumärk oli see,  et küünla avast viskas jubedalt palju bensiini välja, kui starterit sikutada. Oli selge, et viga tuleb otsida karburaatorist. Kuid selle kätte saamine oli üllatavalt keeruline. Sellel mudelil tuleb sae korpus üsna pulkadeks võtta, enne kui karburaator paistma hakkab.  Ja paar kavalas kohas olevat kinnituskruvi teevad selle töö päris põnevaks. Õnneks olin kunagi ammu sellist saagi näppinud ja tulid kõik kruvid meelde. Karburaator on silindri küljes kummilõdviku abil ja otse karburaatori külge läheb bensiinipaak, voolikut vahel ei ole, üksnes pisike ühendusmuhv. Karburaator on üldiselt igasuguse tava-loogika vastaselt ehitatud, aga kui asi selgeks saab, siis ei midagi keerulist. 
   
See parempoolne vasest toruke on paagi ühendusmuhv ja sellest natuke vasakul olev must voolik on vaakumtoru. Üldiselt võiks need nagu vastupidi olla, aga sellel karbussil on siis niimoodi. Paagisisene voolik ja karburaatoriga ühenduses olev kummiotsik olid katki, karburaator vajas remindikomplekti. Ja Baseilost ma need asjad sain, voolik 4€ ja remondikomplekt 16€, kaks päeva ootamist ja kohal nad olidki. Kiire montaaž ja väike karburaatori reguleering ning tööle see vigur hakkaski. Töölooma temast ei saa, aga õunapuu oksi kannatab lõigata küll. Põhjagaasiga pöörded ujuvad päris palju. Siduri vedru on väga lõtv ja ketti veab kaasa ka väga väikestel pööretel. Mind paneb natuke imestama see, et nii vanale saele sain jupid väga lihtsalt ja kiiresti kätte.


https://www.youtube.com/watch?v=iLh2YqcHIKQ