[Lauri_L]

Üldiselt ei tohiks sõidukite pidurisüsteemides kasutada ülevalpool toodud lõikurrõngas-tüüpi ühendust.

Seadusepügalat (ilmselt on see liitmiku valmistaja poolne) või tehnilist nõuet sõidukite puhul ei oska välja tuua, kuid tööstuses on selliste liitmike kasutamine keelatud nii vibratsiooni keskkonnas kui keskkonnas kus võib liitmikule/torule olla suunatud mehaanilisi lööke (nt auto puhul kivid jms). Õigem on pressida torudele koonuspind ja ühendada kaks liini omavahel kahepoolse emase liitmiku ning koonuspinda kokkupressivate mutrite abil. Lisaks kasutatakse vibratsiooni leevendavaid elemente nagu kompensaatorid, voolikud jms. Sellepärast kasutatakse autode piduri/sidurisüsteemides, statsionaarsete/portatiivsete kompressorite, külmutusagregaatide kompressorite jt puhul just liitmikke, millel on pinnad torukoonustele. Suuremamõõtmelised hüdraulikasüsteemid (nt ekskavaatorid) on pisut teine teema.

Asi ei ole selles, et liitmik süsteemi rõhku ei kannataks. Kannatab küll ja enam. Probleem tekib siis, kui toru vibreerib või emb-kumb toru/liitmik millegagi pihta saab. Lõikurrõngasliitmiku tihedus saavutatakse lõikurrõnga pressimisega (lõikumisega) toru sisse. See on väga jäik ühendus, mille puhul puruneb toru pind kergesti kohas, mida ümbritseb sinna pressitud lõikurrõngas - toru on seal ju sisuliselt kahjustatud. Võimalus purunemiseks suureneb kordades, kui pingutusmutrit üle pingutada. Ja kui lisada vibratsioon/löögid, siis hüüab õnnetus tulles. Seega tuleb igale korrektselt paigaldatud lõikurrõngasliitmikule olenevalt materjalist ja rõhuklassist rakendada pingutamisel ka korrektset nm.

Vask ja terastorude omavaheliseks liitmiseks sellist liitmikku kasutada ei tohi. Lisaks ei tohi terasliitmikku kasutada kahe vasktoru ühendamiseks ja vice versa. Ülevaatusel annab pädev inspektor sellisele lahendusele paugust korduva ning auto sõidab minema platel. On teada juhtumeid, kus sellise "vale" kasutamise tulemusena on maha põletatud terveid jõujaamu ning masinaruume.