21-08-2024, 11:02 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-08-2024, 13:54 PM ja muutjaks oli Lauri_L.)
Selle teema peategelaseks on 1992 aasta Lotus Esprit SE Highwing. Sportlikus punases kuues (Lotus Calypso Red; A23) ning harvaesineva musta sisuga (Raven).
Lotus Esprit tänavakõlbulikke sõiduautosid valmistati 28 tootmisaasta jooksul kokku 10675tk. Neist jämedalt 8520tk olid vanemad kandilise kerega Giugiaro mudelid ning umbes 4850tk olid uuemad Stevens'i faceliftiga mudelid (sh Thompsoni ja Carr'i pisiuuendustega mudelid).
X180 kerega, ehk Stevens'i kerega modifikatsioonid olid järgmised:
1987-1990, Lotus Esprit, 2.2-liitrise 128kW/172bhp vabalthingava mootoriga, toodeti kokku 268tk
1987-1992, Lotus Esprit Turbo, 2.2-liitrise 160kW/215bhp turbo karburaator või turbo meh.sissepritse (KE-Jetronic) mootoriga, toodeti kokku 1207tk
1989-1991 & 1993, Lotus Esprit Turbo SE, 2.2-liitrise 197(209)kw/264bhp(280bhp) turbo MPFI chargecooler mootoriga, toodeti kokku 1436tk
1992, Lotus Esprit (SE Highwing), 2.2-liitrise 197(209)kw/264bhp(280bhp) turbo MPFI chargecooler mootoriga mida toodeti kokku 119tk ja 2.0-liitrise 179kw/240bhp turbo MPFI chargecooler mootoriga mida toodeti kokku 53tk.
1992 aasta Lotus Esprit Highwing on Stevens'i kerega Esprit'de tänavalegaalsetest mudelitest kõige haruldasem ja oma modifikatsioonide poolest ka kõige hinnatum. Tegemist oli üleminekumudeliga, millele lisandusid modifikatsioonidena osaliselt järgmise disaineri Julian Thomsoni uuendused. Nendest modifikatsioonidest räägin hiljem pisut lähemalt. Mis aga puudutab Highwing mudeli tootmisarvusid, siis mõningad nüansid on mulle täna veel pisut ebaselged. Kindlasti on teada, et Highwing mudelit toodeti vaid 1992 tootmisaastal, mis sai alguse 1991 aasta septembrist. 92MY toodeti kokku 178 Esprit'd, millest 172tk olid väidetavalt Highwing mudelid, 1tk oli Lotus Esprit Tubo karburaatorversioon, 4tk Lotus Esprit S4 ehk täis Thomsoni uuendustega mudelid ning 1tk Lotus Esprit Sport 300, mis oli tehniliselt Thomsoni uuendustega, kuid kerelt endiselt Stevensi X180. 172st Hightwing mudelist said väidetavalt 53tk (nüüd räägin juba mitte päris kindlas kõneviisis) kohitsetud 2.0-liitrise 179kW mootori ning läksid Itaalia, Kreeka ja Küprose turgudele, kus väiksematele mootoritele olid olulised maksusoodustused. Tulenevalt väiksemast ja liialt üle forseeritud mootoritest (loe: ekspluatatsioonis probleemsed) ei olnud need mudelid siis ega ka täna väga populaarsed. Esprit puhul oli ja on tänaseni pühaks graaliks tüüp 910S 2.2-liitrine mootor, mille leiab ülejäänud 119 Highwing mudeli pealt. Mis on aga minu jaoks segadust tekitav, on see et väga paljud allikad on välja toonud, et 2.2-liitrise mootoriga Highwing mudeleid toodeti kokku vaid 60 ringis. Välja on käidud arvud on 62tk, 64tk ja 65tk. Samas ühtegi täpsemat seletust ega põhjendust ma sellele leidnud ei ole. Ehk aeg annab seletust.
Täna julgen maha öelda veel selle, et käesoleva teema auto on seega üks 119-st toodetud 2.2 liitrise mootoriga Esprit Highwing mudelist (järjekorranumber jääb 90 ja 100 vahele, seega üsna viimase otsa auto). Sellest 119st autost tehti 41 autot Euroopasse vasakpoolse rooliga ning see on üks neist. Auto müüdi uuena Saksamaale ning teada on, et 41st Euroopasse tarnitud LHD Highwing mudelist 24tk müüdi Saksamaale. Nendest 24st olid 16tk punased (Calypso Red) ning 16st olid omakorda 9tk sellised, mis said musta sisu (Raven).
Highwing nimetust, mis on tegelikult mitteametlik, kasutatakse 1992 aasta autodel nende erilise, uhke ja suure tagatiiva pärast. Lisaks ka sellepärast, et defineerida auto mudelinimetust ennast. Miks nii? 1991 aasta oli Lotuse jaoks paras katsumus. Meeletud rahad pandi mängu uue esiveolise (Lotuse esimene ja seni ka viimane) Lotus Elan M100 mudeli väljatöötamisele. See auto oli disainitud osaliselt ka US turgu silmas pidades. Tegemist pidi olema müügihitiga, mis vahetab välja nii mõnegi auto Lotuse valikus sh. Esprit. Sellest tulenevalt vähendati Esprit tootmismahtusid, mis 1991 aastal (125tk) ja 1992 aastal (178tk) olid senise ajaloo madalaimad. Kui aga Elan 1990 aastal turule tuli (esmaesitlus oli 1989), siis oli selge, et tegemist oli totaalse läbikukkumisega. Huvitava faktina võib välja tuua selle, et auto oli turu suhtes nii ebakindel, et Lotus müüs selle koos saba ja karvadega 1996 aastal Kia-le maha kes seda oma klientidele Kia Elan ja Kia Vigato nime all edasi tootis. Auto ei olnud iseenesest paha ega kole, kuid tõusva päikese maa hot-hatchide populaarsus, odav hind ja vastupidavus tappis Elan'i enne, kui see ennast õigustada suutis. Ja Lotusel ei jäänud mitte midagi muud üle, kui elus püsimiseks hakata oma raskekahurväge (milleks oli Esprit) uuendama. Selleks toodigi esimesena turule nö Highwing mudel, millele järgnesid S4 ja rajasuunitlusega Sport 300. Ning siit edasi vedas selleks ajaks juba 16 aastat vana Esprit Lotuse taas vee peale ning jäi tootmisesse kuni 2004 aastani.
Aga miks seda autot kutsutakse ühise nimetajaga Highwing? Põhjuseks on registreeritud kaubamärgid nimedele. Kui Esprit Turbo SE (mis oli madala klassikalise kuju ja paigutusega antitiivaga) sai 1991 aasta lõpus mudeliuuenduse, siis sellega kaotati mudelinimest "Turbo". Autot müüdi edasi Esprit SE nime all. Autod, mis läksid UK-st välja LHD liiklusega eksportturgudele (v.a US), nende puhul aga tekkis kaubamärgi vastasseis ning selle tulemusena kaotati mudelinimest ka tähis SE. Ühesõnaga müüdi autosid LHD turgudele (v.a US) Lotus Esprit nime all, millele sageli lisati müügidokumentides tähis HW ehk Highwing. Kokkuvõttes oligi lihtsam autot kutsuda selle kõige äratuntavama elemendi ehk suure tagatiiva järgi Highwing mudeliks ja jätta bürokraatia tahaplaanile.
1992 aasta Lotus Esprit (SE) "Highwing" oli tehniliselt ja visuaalselt identne 1989 aastal turule tulnud Lotuse tolle ajani suurima müügihiti Lotus Esprit Turbo SE-ga. SE tähis tähendab "special equipment". Esprit' puhul tähendas see eelkõige sõiduki jõuajami uuendust. Kui varasemalt oli Lotuse 2.2 liitrine mootor Esprit peal saadaval vabalthingavana (tootmises alates 1981), karburaator-turbomootorina (tootmises alates 1980) või meh.sissepritsega turbomootorina (tootmises alates 1987), siis SE mudeliga lisandus valikusse sama mootori chargecooled MPFI modifikatsioon (mootorinimeks nüüd 910S) koos uue management süsteemi ja süütelahendusega. Tegemist oli uuendusega, mis tõstis Esprit tolleaegsete superautode rivi tagaosas sörkijast (sest mootor oli võimekuselt ning emissioonide poolest ajale ammu jalgu jäänud) üsna etteotsa. Pärast eelpool toodud Elan M100 krahhi otsustati Esprit'd uuendada ning sellest sündiski "Highwing" mudel. Peamised uuendused võrreldes seniste X180 sõidukitega olid:
- lisaruum kokpitis nii kõrguses, laiuses, kui pearuumis,
- uuenenud pedalbox, oluliselt moodsam ja kaasaegsem sisu lahendus, rohkem avanevad uksed,
- suurem (nüüd kummist) esispoileri alaosa lisa mis tegi koostööd uue suure tagatiivaga,
- uus tagaluugi lahendus kus klaasist hatchback vahetus püstise akna ja ovaalsete õhuavadega horisontaalse mootorikatte vastu,
- mudelipõhine suur kõrgelasuv (sisuliselt katusejoonega tasa) tagatiib.
1989/90 aastal oli võimalik osta Esprit'd järgmise hinnaga:
Turbomootori ja Dellorto karburaatoritega Esprit Turbo - 34900GBP (tänane vääring 129000EUR)
Turbomootori ja Bosch KE-Jetronic sissepirtsega Esprit Turbo - 38900GBP (tänane vääring 145000EUR)
Chargecooled turbomootori ja GM Delco sissepritsega Esprit Turbo SE - 46300GBP (tänane vääring 173000EUR)
Ehk hinnavahed olid tulenevalt setup'ist kolossaalsed. Auto enda hind oli igati superauto vääriline ning käis ühte jalga sama ajastu kuumade itaallaste ja sakslastega.
Miks aga Lotus Esprit Turbo SE / (SE) Highwing oli nii kallis ning mida selle eest sai? Lotuse kõrge hinna üks põhjustest on olnud alati see, et tegemist on käsitööautoga - inimressursi ülalpidamine on kallis. Samas ei saa öelda, et Lotus oleks tehniliselt keskpärane, kindlasti mitte. Lisaks eksootiline välimus ning juhitavus, mida suutsid pakkuda väga vähesed. Lotus oli ja on tänagi ikkagi kurviliste teede auto, mitte lõppkiirusele orienteeritud sõiduvahend. Tehnilised näitajad olid aga järgmised:
- 4-silindriline rida 4 mootor (Lotus 910S)
- 2174cc, sil.läbimõõt 95,3mm, kolvikäik 76,2mm
- 197kW (264bhp) @6500rpm, 209kW (280bhp) overboost režiimis
- 354Nm @3900rpm
- 7400rpm redline
- Alumiiniumist olid plokk, sil.kaan, märjad nikasil kattega hülsid, sepiskolivid
- DOHC, hammarsihmülekanne, 16 klappi
- Garrett T3 vesijahutuse ja sisemise wastegate'iga ülelaadur
- Ülelaadimisrõhk 0.84bar, overboost režiimis 1.0 bar
- Õhk-vesi-õhk vahejahuti (Lotus Chargecooler) iseseisva vedelikjahutussüsteemiga
- Delco GMP4 MPFI sissepritse koos detonatsioonianduri ja iseõppiva juhtplokiga
- Elektrooniline jagajata kahe pooliga süütesüsteem (crank-fired wasted spark system)
- Maksimaalne kiirus 265km/h
- 0-60mph 4,7sek, 0-100km/h 5,0sek, 0-160km/h 11,9sek
- 5k manuaalkast
- tühimass koos täis paagiga (73l) 1305kg
- kütusekulu linnas 15,8 l/100km, 90km/h 7,8l/100km, 120km/h 9,5l/100km
- pikkus 4,33m, laius 1,86m, kõrgus 1,15m, kõrgus maapinnast madalaimas kohas 146mm
Lotus Esprit SE tuli uuena 3-aasta pikkuse tehasegarantiiga ning 8-aasta pikkuse korrosioonigarantiiga raamile.
Standardvarustus: kaks katust (klaasplastist paneel + toonklaasist panoraamkatus, mõlemad avatavad ning eemaldatavad), konditsioneer, elektriaknad, kesklukustus, elektrilised soojendusega tahavaatepeeglid, kolmeastmeline libeda- ja jäähoiatussüsteem, udutuled, elektriliselt avatavad tankimisavad sõiduki mõlemal küljel, täisnahkinterjöör (istmed, uksed, keskkonsool, armatuur), poleeritud naturaalsest jalakast kattega näidikutepaneel.
Lotus Esprit tänavakõlbulikke sõiduautosid valmistati 28 tootmisaasta jooksul kokku 10675tk. Neist jämedalt 8520tk olid vanemad kandilise kerega Giugiaro mudelid ning umbes 4850tk olid uuemad Stevens'i faceliftiga mudelid (sh Thompsoni ja Carr'i pisiuuendustega mudelid).
X180 kerega, ehk Stevens'i kerega modifikatsioonid olid järgmised:
1987-1990, Lotus Esprit, 2.2-liitrise 128kW/172bhp vabalthingava mootoriga, toodeti kokku 268tk
1987-1992, Lotus Esprit Turbo, 2.2-liitrise 160kW/215bhp turbo karburaator või turbo meh.sissepritse (KE-Jetronic) mootoriga, toodeti kokku 1207tk
1989-1991 & 1993, Lotus Esprit Turbo SE, 2.2-liitrise 197(209)kw/264bhp(280bhp) turbo MPFI chargecooler mootoriga, toodeti kokku 1436tk
1992, Lotus Esprit (SE Highwing), 2.2-liitrise 197(209)kw/264bhp(280bhp) turbo MPFI chargecooler mootoriga mida toodeti kokku 119tk ja 2.0-liitrise 179kw/240bhp turbo MPFI chargecooler mootoriga mida toodeti kokku 53tk.
1992 aasta Lotus Esprit Highwing on Stevens'i kerega Esprit'de tänavalegaalsetest mudelitest kõige haruldasem ja oma modifikatsioonide poolest ka kõige hinnatum. Tegemist oli üleminekumudeliga, millele lisandusid modifikatsioonidena osaliselt järgmise disaineri Julian Thomsoni uuendused. Nendest modifikatsioonidest räägin hiljem pisut lähemalt. Mis aga puudutab Highwing mudeli tootmisarvusid, siis mõningad nüansid on mulle täna veel pisut ebaselged. Kindlasti on teada, et Highwing mudelit toodeti vaid 1992 tootmisaastal, mis sai alguse 1991 aasta septembrist. 92MY toodeti kokku 178 Esprit'd, millest 172tk olid väidetavalt Highwing mudelid, 1tk oli Lotus Esprit Tubo karburaatorversioon, 4tk Lotus Esprit S4 ehk täis Thomsoni uuendustega mudelid ning 1tk Lotus Esprit Sport 300, mis oli tehniliselt Thomsoni uuendustega, kuid kerelt endiselt Stevensi X180. 172st Hightwing mudelist said väidetavalt 53tk (nüüd räägin juba mitte päris kindlas kõneviisis) kohitsetud 2.0-liitrise 179kW mootori ning läksid Itaalia, Kreeka ja Küprose turgudele, kus väiksematele mootoritele olid olulised maksusoodustused. Tulenevalt väiksemast ja liialt üle forseeritud mootoritest (loe: ekspluatatsioonis probleemsed) ei olnud need mudelid siis ega ka täna väga populaarsed. Esprit puhul oli ja on tänaseni pühaks graaliks tüüp 910S 2.2-liitrine mootor, mille leiab ülejäänud 119 Highwing mudeli pealt. Mis on aga minu jaoks segadust tekitav, on see et väga paljud allikad on välja toonud, et 2.2-liitrise mootoriga Highwing mudeleid toodeti kokku vaid 60 ringis. Välja on käidud arvud on 62tk, 64tk ja 65tk. Samas ühtegi täpsemat seletust ega põhjendust ma sellele leidnud ei ole. Ehk aeg annab seletust.
Täna julgen maha öelda veel selle, et käesoleva teema auto on seega üks 119-st toodetud 2.2 liitrise mootoriga Esprit Highwing mudelist (järjekorranumber jääb 90 ja 100 vahele, seega üsna viimase otsa auto). Sellest 119st autost tehti 41 autot Euroopasse vasakpoolse rooliga ning see on üks neist. Auto müüdi uuena Saksamaale ning teada on, et 41st Euroopasse tarnitud LHD Highwing mudelist 24tk müüdi Saksamaale. Nendest 24st olid 16tk punased (Calypso Red) ning 16st olid omakorda 9tk sellised, mis said musta sisu (Raven).
Highwing nimetust, mis on tegelikult mitteametlik, kasutatakse 1992 aasta autodel nende erilise, uhke ja suure tagatiiva pärast. Lisaks ka sellepärast, et defineerida auto mudelinimetust ennast. Miks nii? 1991 aasta oli Lotuse jaoks paras katsumus. Meeletud rahad pandi mängu uue esiveolise (Lotuse esimene ja seni ka viimane) Lotus Elan M100 mudeli väljatöötamisele. See auto oli disainitud osaliselt ka US turgu silmas pidades. Tegemist pidi olema müügihitiga, mis vahetab välja nii mõnegi auto Lotuse valikus sh. Esprit. Sellest tulenevalt vähendati Esprit tootmismahtusid, mis 1991 aastal (125tk) ja 1992 aastal (178tk) olid senise ajaloo madalaimad. Kui aga Elan 1990 aastal turule tuli (esmaesitlus oli 1989), siis oli selge, et tegemist oli totaalse läbikukkumisega. Huvitava faktina võib välja tuua selle, et auto oli turu suhtes nii ebakindel, et Lotus müüs selle koos saba ja karvadega 1996 aastal Kia-le maha kes seda oma klientidele Kia Elan ja Kia Vigato nime all edasi tootis. Auto ei olnud iseenesest paha ega kole, kuid tõusva päikese maa hot-hatchide populaarsus, odav hind ja vastupidavus tappis Elan'i enne, kui see ennast õigustada suutis. Ja Lotusel ei jäänud mitte midagi muud üle, kui elus püsimiseks hakata oma raskekahurväge (milleks oli Esprit) uuendama. Selleks toodigi esimesena turule nö Highwing mudel, millele järgnesid S4 ja rajasuunitlusega Sport 300. Ning siit edasi vedas selleks ajaks juba 16 aastat vana Esprit Lotuse taas vee peale ning jäi tootmisesse kuni 2004 aastani.
Aga miks seda autot kutsutakse ühise nimetajaga Highwing? Põhjuseks on registreeritud kaubamärgid nimedele. Kui Esprit Turbo SE (mis oli madala klassikalise kuju ja paigutusega antitiivaga) sai 1991 aasta lõpus mudeliuuenduse, siis sellega kaotati mudelinimest "Turbo". Autot müüdi edasi Esprit SE nime all. Autod, mis läksid UK-st välja LHD liiklusega eksportturgudele (v.a US), nende puhul aga tekkis kaubamärgi vastasseis ning selle tulemusena kaotati mudelinimest ka tähis SE. Ühesõnaga müüdi autosid LHD turgudele (v.a US) Lotus Esprit nime all, millele sageli lisati müügidokumentides tähis HW ehk Highwing. Kokkuvõttes oligi lihtsam autot kutsuda selle kõige äratuntavama elemendi ehk suure tagatiiva järgi Highwing mudeliks ja jätta bürokraatia tahaplaanile.
1992 aasta Lotus Esprit (SE) "Highwing" oli tehniliselt ja visuaalselt identne 1989 aastal turule tulnud Lotuse tolle ajani suurima müügihiti Lotus Esprit Turbo SE-ga. SE tähis tähendab "special equipment". Esprit' puhul tähendas see eelkõige sõiduki jõuajami uuendust. Kui varasemalt oli Lotuse 2.2 liitrine mootor Esprit peal saadaval vabalthingavana (tootmises alates 1981), karburaator-turbomootorina (tootmises alates 1980) või meh.sissepritsega turbomootorina (tootmises alates 1987), siis SE mudeliga lisandus valikusse sama mootori chargecooled MPFI modifikatsioon (mootorinimeks nüüd 910S) koos uue management süsteemi ja süütelahendusega. Tegemist oli uuendusega, mis tõstis Esprit tolleaegsete superautode rivi tagaosas sörkijast (sest mootor oli võimekuselt ning emissioonide poolest ajale ammu jalgu jäänud) üsna etteotsa. Pärast eelpool toodud Elan M100 krahhi otsustati Esprit'd uuendada ning sellest sündiski "Highwing" mudel. Peamised uuendused võrreldes seniste X180 sõidukitega olid:
- lisaruum kokpitis nii kõrguses, laiuses, kui pearuumis,
- uuenenud pedalbox, oluliselt moodsam ja kaasaegsem sisu lahendus, rohkem avanevad uksed,
- suurem (nüüd kummist) esispoileri alaosa lisa mis tegi koostööd uue suure tagatiivaga,
- uus tagaluugi lahendus kus klaasist hatchback vahetus püstise akna ja ovaalsete õhuavadega horisontaalse mootorikatte vastu,
- mudelipõhine suur kõrgelasuv (sisuliselt katusejoonega tasa) tagatiib.
1989/90 aastal oli võimalik osta Esprit'd järgmise hinnaga:
Turbomootori ja Dellorto karburaatoritega Esprit Turbo - 34900GBP (tänane vääring 129000EUR)
Turbomootori ja Bosch KE-Jetronic sissepirtsega Esprit Turbo - 38900GBP (tänane vääring 145000EUR)
Chargecooled turbomootori ja GM Delco sissepritsega Esprit Turbo SE - 46300GBP (tänane vääring 173000EUR)
Ehk hinnavahed olid tulenevalt setup'ist kolossaalsed. Auto enda hind oli igati superauto vääriline ning käis ühte jalga sama ajastu kuumade itaallaste ja sakslastega.
Miks aga Lotus Esprit Turbo SE / (SE) Highwing oli nii kallis ning mida selle eest sai? Lotuse kõrge hinna üks põhjustest on olnud alati see, et tegemist on käsitööautoga - inimressursi ülalpidamine on kallis. Samas ei saa öelda, et Lotus oleks tehniliselt keskpärane, kindlasti mitte. Lisaks eksootiline välimus ning juhitavus, mida suutsid pakkuda väga vähesed. Lotus oli ja on tänagi ikkagi kurviliste teede auto, mitte lõppkiirusele orienteeritud sõiduvahend. Tehnilised näitajad olid aga järgmised:
- 4-silindriline rida 4 mootor (Lotus 910S)
- 2174cc, sil.läbimõõt 95,3mm, kolvikäik 76,2mm
- 197kW (264bhp) @6500rpm, 209kW (280bhp) overboost režiimis
- 354Nm @3900rpm
- 7400rpm redline
- Alumiiniumist olid plokk, sil.kaan, märjad nikasil kattega hülsid, sepiskolivid
- DOHC, hammarsihmülekanne, 16 klappi
- Garrett T3 vesijahutuse ja sisemise wastegate'iga ülelaadur
- Ülelaadimisrõhk 0.84bar, overboost režiimis 1.0 bar
- Õhk-vesi-õhk vahejahuti (Lotus Chargecooler) iseseisva vedelikjahutussüsteemiga
- Delco GMP4 MPFI sissepritse koos detonatsioonianduri ja iseõppiva juhtplokiga
- Elektrooniline jagajata kahe pooliga süütesüsteem (crank-fired wasted spark system)
- Maksimaalne kiirus 265km/h
- 0-60mph 4,7sek, 0-100km/h 5,0sek, 0-160km/h 11,9sek
- 5k manuaalkast
- tühimass koos täis paagiga (73l) 1305kg
- kütusekulu linnas 15,8 l/100km, 90km/h 7,8l/100km, 120km/h 9,5l/100km
- pikkus 4,33m, laius 1,86m, kõrgus 1,15m, kõrgus maapinnast madalaimas kohas 146mm
Lotus Esprit SE tuli uuena 3-aasta pikkuse tehasegarantiiga ning 8-aasta pikkuse korrosioonigarantiiga raamile.
Standardvarustus: kaks katust (klaasplastist paneel + toonklaasist panoraamkatus, mõlemad avatavad ning eemaldatavad), konditsioneer, elektriaknad, kesklukustus, elektrilised soojendusega tahavaatepeeglid, kolmeastmeline libeda- ja jäähoiatussüsteem, udutuled, elektriliselt avatavad tankimisavad sõiduki mõlemal küljel, täisnahkinterjöör (istmed, uksed, keskkonsool, armatuur), poleeritud naturaalsest jalakast kattega näidikutepaneel.