[pen.skar]

Vikateid oli ka mitmes suuruses. Mõõdeti peodes. Mitme käelaiusega sai kannast tipuni. Mind ei väsitanud 8-peone õhtuks veel surmani ära. Lühemaga ei läinud töö edasi, pikemast ei käinud kuigi kaua jõud üle. Tera lõikamiseks sai töökojast treibal ehk hõõrits pihta pandud. Sel hulga lõikeservi. Luisu valisin jämedama teraga- sai rutem teravaks. Kastemärga heina oli tootlikum niita. Ukrainas 86-dal nägin, õigemini kuulsin sõduritelki  kui hommikul kurerivis 7-8 kohalikku meest kastega niitsid. Kui  niiskus kadus, mindi vist seal riigitööle. 
   Vikati kinnitamiseks mähiti sentimeetrilaiune plekiriba kaldusaetud vikativarre otsa ja puukiilu ümber, nende vahel oli vikati kand. Töö alguses tuli kiilu järgi koputada. Lüsiks nimetati meil esimest ja teist (kõverat ja sirget) käepidet. Hiljem tulid müügile  vikatilukud - pingutuspoldiga rõngas. 
   Niites tuli võsaäärt silmas pidada- oli veel metsavendi ja tont teab mis neil plaanis võib olla. Tegid näo, et ei märganud ja jätsid seepäev õhtule.