[JAN007]

Kusjuures saan aru, et pinnimist tehakse siis ka erinevates piirkondades erinevalt. Loen siit mitut kirjeldust, et pinnimisalasi on klots ja haamripinniga lüüakse.
Ise olen õrnas põrsapõlves näinud niipidi pinnimist, et alasi oli terava tipuga üles, nagu haamripinn, vikatitera sätiti selle peale ja siis koputati haamri laubaga. (Lüganuse khk)

Selline pinnimispost mul kuuris siiani, teravatipuga alasi otsas. Haamri võtsid suvalise, ei pidanud terav olema kui alasi juba terava tipuga oli. Kangiga auk ja post maasse, vikati vars nööriga puuoksa külge ja ise istusid taburetile. Ei olnud miskit keerulist. Vikati lõikamise kommet ei tundnud kuid ükskord nägi meie tööd pealt üks KAVZ bussi juht kes mingi grupi Pühajärve restorani oli toonud (niitsime just restorani ja puhkekodu vahelist platsi) ja võttis istmealt teravaks käiatud viili ning lõikas meil vikatid teravamaks. Luiskamine oli unepealt selge, luiske kulus omajagu, pooled olid ka paras jama, pudenesid liivaks, ostes pidi valima. Sai sõbraga suviti Otepää Maastikukaitseala all töötatud ja matkaradu niidetud, lisaks ka Pühajärve tee ääred linnast Pühajärveni ja ranna tagune nõlv terves ulatuses. Ei mäleta täpselt mis aastad olid aga 80nendate lõpp, 14-15 vanuses umbes. Tööle sõitsime ratastega, vikat käes. Olid ajad..