[indreksirk]

Mis aga näeb uus seadus ette autodele, mis on kohtutäituri poolt arestitud? Kas nende eest hakkab passis vastutav kasutaja/omanik maksma? 
Tihti on selliste sõidukitega protsetuur see,et täitur kohtu otsusega sundvõõrandab sõiduki ja paneb selle müüki. Vastavalt siis kui suur on võlanõua kas juriidilise või füüsilise isiku suhtes. 

Käsundamise keeluga sõidukitega on see häda,et neid ei saa müüa ei füüsilisele, juriidilisele isikule ega ka lammutusse viia ega kokkuostu ümber töötlemisele.
Seadus näeb ette,et kui ka sõiduk on kavas utiiliks viia tuleb täiturile teada anda, sest käsunduskeelu märkega sõidukeid ei saa kustutada.
Praktikas aga liiguvad sellised sõidukid kuskile vasakule ja ebaseaduslike lammutajate kaukasse.  

Palju sihukseid sõidukeid on veel registrisse jäänud väga ammust ajast kui ka hiljuti on hetkel ebaselge. Kuid kindlasti neid on ja mitte vähe.

Pigem on siin väike nüanss, kui täitur juba sul arved arestinud on ja sulle jääb vaid elatusmiinimum, kui sedagi. Siis hakkab teine täitemenetluse pomm, tiksuma tasumata automaksu tõttu. Vahet pole kas sa oled saanud seda kasutada või ei. Eesti riigil on õiguslik alus, tasumata maksude tõttu sinu suhtes täitemenetlus algatada. Ka 50eur koos viivisega on küllaltki mõjuv põhjus täitemenetluse algatamiseks. Igatahes kohtutäituritel saab järgmisest aastast alates päris palju tööd olema ja see pole meeldiv töö.

Eelnõu 461SE annab selles küsimuses väikese leevenduse - kui registrikanne on olnud peatatud enne 01.07.2019 ning käsutuspiirangu seadmisest on möödunud rohkem kui 10 aastat, siis ei ole käsutuspiirangu seadja nõusolek vajalik. Esimesed kaks aastat ehk 2025. ja 2026. aastal ei ole peatatud kandega ja ajutiselt registrist kustutatud sõidukid mootorsõidukimaksu objektid. Edasi läheb keerulisemaks, kuid mootorsõidukimaksuseaduse muudatused on planeerimisel. Nende täpne sisu ei ole veel teada. 

Maksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet, mitte kohtutäiturid. Kuid päeva lõpuks ei ole muidugi olulist vahet, kellele sa täpselt võlgu oled. 

Konkreetsete eluliste küsimuste ja ettepanekutega soovitan pöörduda otse Riigikogu vastava komisjoni poole. Ei seaduseelnõusid väljatöötavad ametnikud ega Riigikogu liikmed tea ega saagi teada kõiki elulisi olukordi. Foorumeid nad lugeda ei jaksa, kuid kodanike mõistlikest pöördumistest võtavad nad sisulised ettepanekud sageli arvesse. Arvesse ei võeta põhiliselt siis, kui ettepanekust ei saada aru, seda on võimatu täita või on poliitiline tahe teistsugune.