[13piisab]

ma juba küll seda rääkinud, aga ise kasutan roostetõrjeks meetodit:
rellakas+liivaprits+roostesurm+happekrunt+krunt(tihti mitu kihti)+pahtel+krunt+värv
värvid kõik kenasti kahekomponentsed.

ok, see selleks. Seni ma roostemuundurit eriti aktiivselt maha nühkinud pole - lihtsalt silikoonipesuse paberiga üle ning värv selga. Lihtsalt kuna tema moodustatav kiht tundub nii ilus ja roostekindel. AGA nüüd nühin edaspidi riidekaltsuga ikka - nimelt otsustas ühe endise roostepesa peale minu meetodil kuni kattevärvini pandud \"kompott\" maha kooruda (ning täitsa plekini - ka happekrunt tuli maha!). Oleks ma sinna pahtli kah vahele ladunud - oleks ta kuigikaua püsinud, aga tegemist oli esitiiva alaäärega, mille ma \"konserveerisin\" - niiet pahtlit polnud jõudnud panna. Eks ka mehaaniline pinge aitas tüki lahtitulemisele kaasa - tiibu töötlesin demonteeritult.

ok, point: liiga paksu roostemuunduri-kihti ei maksa jätta. Pelgalt paberiga (mõtlen seda tavalist sinist paberit, mis garaazhis asendamatu - ei mõtle liivapaberit!) ülekäimisest on vähe. Isegi siis, kui tegemist on eelnevalt ülipuhtaks-siledaks tehtud metallipinnaga, millele muundurikiht on rohkem kaitseks pandud õhukese kihina!

samas arvan ma, et liivapaberi kasutamine mahanühkimiseks pole õigustatud. No eks näis...

teet,
otsib ideaalset rooste tõrjumise tehnikat - nagu ikka