[hullmaks]

Suvel sai pisut tööd isegi autoga tehtud. Sügisel siis pressisin lõpuks oma varuosadiilerilt välja kevadel tellitud jahutusvedeliku. Kallasin pesuainet süsteemi ja loputasin lugematu hulk kordi , kuni enamvähem ikka vette pistetud käsi nähtavaks jäi. Siis läks uus ja õige volvokohane jahutusvedelik sisse. Järgmiseks vaatasin kriitiliselt üle rehvid. Eelmine aasta sai juba protid ära tellitud aga ei raatsinud alla panna, sest vana rehvil veel norm+kaks mm oli alles. Nüüd lõpuks oli üks rehv nii palju kulunud, et süda ei tilkunudki enam verd mõtte peale nad alt ära võtta. Loomulikult olin youtubest vaadanud lugematuid kordi, kuidas veoauti rehvid lups ja lups küll maha, küll peale lähevad. Ja seda kahe ühemeetrise jeebliga. Kuna raha oli korralikult otsas, otsustasin katsetada, kuidas mul see välja tuleb. Tuli küll. Esimese rehvi maha saamiseks ja uue rehvi veljele panemiseks läks päev. Siis otsustasin, et ei, nii see ei lähe , ja tellisin spetsiaalsed kangikõverikud rehvi vahetuseks. Teise rehvi uuele veljele sain 20 minutiga. Enne spetsriistade kätte saamist. Ja noh, kaks ülejäänut läksid ka suht lihtsaste kuigi pidin väga ettevaatlikult toimetama. Õlalihaste vigastus ja arsti käsk vältida järske koormusi ja suuri pingutusi. Aga hea mustriga rehvi auto veosillal on väga rahustav vaadata. Tasakaalustuseks läksid sisse graanulid. 400G rehvi kohta. 
   Kurb oli, et kui ratastega jändasin, samal ajal jahutussüsteemi loputades, panin tähele, et ülerõhu klapist pritsib koos õhuga mingit märga vedelikku, millel magus mekk man. Tundub, et vihma käest räästa alla, kompressori vahetasin, sest kahtlustasin, et sealt pääseb õli jahutussüsteemi. Tundub, et seda enam ei toimu, aga nüüd lekib jahutusvedelik hoopis õhusüsteemi. Nüüd peab vaatama, kas vahetan vanal kompressoril rõngad ja panen uue pea või proovin uuel kompressoril vea üles leida. Tagastada kardetavasti ei õnnestu, sest ostust juba väga pikk aeg möödas. Ja kui tal peaks olemakorpuses pragu, siis võibolla kogu sisu teise kompressorisse visata. Ja tundus juba, et nüüd kohekohe on auto tehniliselt nii korras, et enam kätt külge panna pole vaja.
  Taastatud  turbo ka olemas. Nii et saab ühe korralikuma remondi jälle teha, külg lahti ja siis hea toimetada. 
Üks upgrade sai veel tehtud. Kuna senine töö sisaldas ka tsikli kaasavedamist , siis sai ka seda süsteemi tuunitud. Esimesel aastal tõstsin tsikli haagisesse ja haagisest välja  kasutads nelja koormarihma. Väga pikk ja aeglane protsess. Samuti kriimuderohke. Teisel aastal tegin käärtõstuki mis kuidagi töötas, aga ainult pisut parem ja ohutum ja kiirem, kui koormarihmadega. See aasta sai siis konstrueeritud nool ja tali. Hirmus küll oli, sest 250 kg tõstmiseks mõeldud käsitali näeb nii niru välja. ja ega see haagiise tagumine post ka nüüd kõige kindslustsisestavam tugi noolele ei ole. Aga süsteem töötas, parem kui kaks eelnevat , ja veel ära pole lagunenud.