[Lauri_L]

ZDDP on kulumiskindlust suurendav manus (vt.post #30). Tegemist on lisandiga, mille aktiivsus kasvab temperatuuri tõustes ja tulemuseks on keemilise reaktsiooni tulemusel tekkiv kaitsekiht pindadele. Ehk sisuliselt pind füüsiliselt kahjustub, muutes selle vastupidavamaks kulumisele. Seda, miks see lisand ei ole soovitatav tänapäevastes mootorites (lisaks katalüsaatorite võimalikule kahjustumisele) on samuti kirjas postis #30. ZDDP ei saa koos õliga mootorist eemaldada, see on tema kasulik omadus, mis korvab suuresti ka seda, et hiljem on mootorisse valatud vähema ZDDP hulgaga mootoriõli.

MoS2 (molübdeen disulfaat) on hõõrdumiskarakteristikat muutev lisand. Ehk sisuliselt on tegemist pelgalt lubrikandi ülesannet ehk siis libisemisomadusi suurendava ainega. See aga ei tõsta muid meie jaoks kasulikke omadusi õlides. See ei reageeri, see ei imendu ega tee muid trikke. Sestap ei suuda ka MoS2 oma olemuslikult kuidagi korvata ZDDP-d ja on oma põhikasutusala leidnud hoopiski konsistentsete määrete koostisainena.

WS2 on aga palju huvitavam lisand ning see on tõepoolest aine, mis suudab asendada ZDDP-d. Tegemist on kulumiskindlust suurendava manusega. Siinkohal on tegemist nö nanolisandiga, mis ei reageeri mitte metalliga, vaid mille nanoosakesed tungivad metalli pooridesse ja kihtidesse. Moodustub kaitsekiht, mis on oma omadustelt kõvem ja kestvam võrreldes ZDDP poolt moodustatud kihiga. Erinevalt ZDDP-st võib WS2 tänapäevastes mootorites ohutult kasutada, sest ei teki hõõrdepindade vahelist keemilist reaktsiooni. Tänapäevastes mootoriõlides kombineeritakse üldjuhul ZDDP-d ja WS2 omavahel. See annab kirjanduse põhjal parima kaitse. ZDDP lisandid jäävad alla piiri, mis mõjuks kaasaegsele mootorile (sh.katalüsaatoritele) negatiivselt ning see valmistab tööpinna ette WS2-le. Väga jämedalt öeldes, muudab ZDDP metalli pinna !ohutult! pisut boorsemaks ja WS2 ronib sinna sisse pakkudes pikaajalist kaitset. 

Miks me ei räägi WS2-st kui lisandist, mis oleks pidanud koheselt ZDDP välja vahetama? Aga sellepärast, et ZDDP määrasid otsustati seoses keskkonnanõuete karmistumisega vähendada 80ndate teises pooles, esimesed testid WS2ga toimusid vististi alles 90ndate esimeses pooles. Lettidele õlisisese lisandina jõudis aine aga palju hiljem. Sisuliselt oli vahepeal ca 20 aastat, kui alternatiivsed manused tegid oma tööd enne, kui WS2 laiatarbelisandina õlidesse jõudis.