[kr8nik]

Kogu oma lugupidamisest eelkirjutaja vastu ei suuda siiski 100% nõus olla.
Sõitsin paar nädalat tagasi linna poole. Teekate oli kuiv, nähtavus suurepärane, liiklus väga hõre. Kuna kuhugi kiiret polnud, hoidsin kiiruse umbes 70 km/h ja vestlesin naisega maast ja ilmast. Kusagilt kõrvalteelt keeras välja üks džiibikärakas ja hakkas samas suunas liikuma. Vähem kui kilomeetri järel oli ta mul tagastanges kinni, kuid möödasõidule millegipärast ei läinud. Ees oli mitme kilomeetri pikkune noolsirge teelõik, kus polnud ühtegi vastutulevat autot. Sõitsime nii kümmekond kilomeetrit, aga midagi ei muutunud. Vestlus naisega enam ei laabunud ja suurendasin kiirust lubatud piirkiiruseni. Algul jäi džiip pisut maha, kuid siis võrdsustas kiirused ja jäi enam-vähem rahuldava pikivahega minu järel sõitma. Siis tuli kiiruse piirang 70 km/h, võtsin hoo maha ja taas oli hunnik metalli peaaegu vastu minu auto tagaosa nühkimas. Mul ei pidanud närv vastu, lülitasin suunatule sisse ja võtsin teeserva. Silmnähtava vastumeelsusega jätkas džiip edasist sõitu üksi.
Kas ma käitusin nagu pederast, kui sõitsin suurepärase nähtavusega praktiliselt tühjal teel kiirusega 70 km/h?