29-11-2024, 15:37 PM
Liikluskindlustuse Fondi kodulehel on illustreeriv info neist sõidukitest, mida ei kanta liiklusregistrisse, kuid kindlustus on siiski vajalik.
https://www.lkf.ee/et/registreerimiskohustuseta-soiduk
Oluline on siinkohal ka märkida, et kui mootoriga sõiduk liigub või suudab liikuda üle 25 km/h (kuigi tehase poolt määratud kiirus on alla 25 km/h), siis on see mootorsõiduk, mis peab olema liiklusregistris registreeritud. Kui see oma tehniliste omaduste tõttu siiski ei vasta mootorsõiduki nõuetele, siis on tegemist nõuetele mittevastava ja registreerimata mootorsõidukiga, millel siiski on kindlustuskohustus. Ja kaasnevad ka kõik registreerimata sõiduki kasutamisega kaasnevad tagajärjed - vt näiteks Riigikohtu lahend https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?as...22-4021/42
Mis puutub nende uute regulatsioonide põhjendusse, siis mingit Eesti oma statistikat siin taga ei ole. Kohustus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2009/103, mille muudatuste kohaselt pidi Eesti koos kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega juba tähtajaks 23.12.2023 ka oma seaduseid sellega ajakohastama.
Kogu liikluskindlustuse aluspõhimõte on kaitsta liiklusõnnetuse tagajärjel kahju saanud isikuid, et nad saaksid neile tekitatud kahju hüvitatud sõltumata sellest, kas kahju tekitanud isikul on võimekust ise kahju hüvitada. Kuigi keskmine liikluskahju on Eestis ca 2000 eurot, siis võib kahju ulatuda ka miljonitesse eurodesse. Kindlustussüsteemi omapära on ka selles, et õiguskuulekad ja kahjusid mitte tekitavad inimesed maksavadki ühiselt kinni nende mõnede üksikute tekitatud kahju. Nii on see olnud aastasadu - juba keskajal panid inimesed raha kokku, et tulekahju või kellegi surma korral saaks ühiselt hüvitatud kahju või üles kasvatatud vanemata jäänud lapsed. Patune ise panustas sinna väga vähe ja ei oleks suutnudki ise tekkinud kahju korvata. Ja sellel, kes kunagi ühtegi kahju ei tekitanud, oli ja on loomulikult ebaõigluse maik suus, et miks ta peab tühja maksma. Mõni arvab selle peale seda, et võikski iga teatud aja tagant kasutada kogunenud maksed enda kasuks. Selle tulemus on see, et meie kõigi kindlustusmaksed tõusevad. Seetõttu mina näiteks ei vaheta kaskokindlustuse arvelt esiklaasi enne, kui selleks on tõesti vajadus. Osa inimesi laseb seda aga teha peaaegu iga aasta, kuna nad on selle eest juba ju maksnud. Ja see on ka põhjus, miks takistada kellelgi purjuspäi, juhiloata või muid liiklusohtlikke rikkumisi toime pannes sõita. See on meist igaühe probleem, kuna õnnetuse korral makstakse kahju meie kõigi poolt ühiselt täidetud rahakotist ning tekkinud augu täitmiseks tuleb meil seda ühiselt veelgi suurema maksega täita.
https://www.lkf.ee/et/registreerimiskohustuseta-soiduk
Oluline on siinkohal ka märkida, et kui mootoriga sõiduk liigub või suudab liikuda üle 25 km/h (kuigi tehase poolt määratud kiirus on alla 25 km/h), siis on see mootorsõiduk, mis peab olema liiklusregistris registreeritud. Kui see oma tehniliste omaduste tõttu siiski ei vasta mootorsõiduki nõuetele, siis on tegemist nõuetele mittevastava ja registreerimata mootorsõidukiga, millel siiski on kindlustuskohustus. Ja kaasnevad ka kõik registreerimata sõiduki kasutamisega kaasnevad tagajärjed - vt näiteks Riigikohtu lahend https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?as...22-4021/42
Mis puutub nende uute regulatsioonide põhjendusse, siis mingit Eesti oma statistikat siin taga ei ole. Kohustus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2009/103, mille muudatuste kohaselt pidi Eesti koos kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega juba tähtajaks 23.12.2023 ka oma seaduseid sellega ajakohastama.
Kogu liikluskindlustuse aluspõhimõte on kaitsta liiklusõnnetuse tagajärjel kahju saanud isikuid, et nad saaksid neile tekitatud kahju hüvitatud sõltumata sellest, kas kahju tekitanud isikul on võimekust ise kahju hüvitada. Kuigi keskmine liikluskahju on Eestis ca 2000 eurot, siis võib kahju ulatuda ka miljonitesse eurodesse. Kindlustussüsteemi omapära on ka selles, et õiguskuulekad ja kahjusid mitte tekitavad inimesed maksavadki ühiselt kinni nende mõnede üksikute tekitatud kahju. Nii on see olnud aastasadu - juba keskajal panid inimesed raha kokku, et tulekahju või kellegi surma korral saaks ühiselt hüvitatud kahju või üles kasvatatud vanemata jäänud lapsed. Patune ise panustas sinna väga vähe ja ei oleks suutnudki ise tekkinud kahju korvata. Ja sellel, kes kunagi ühtegi kahju ei tekitanud, oli ja on loomulikult ebaõigluse maik suus, et miks ta peab tühja maksma. Mõni arvab selle peale seda, et võikski iga teatud aja tagant kasutada kogunenud maksed enda kasuks. Selle tulemus on see, et meie kõigi kindlustusmaksed tõusevad. Seetõttu mina näiteks ei vaheta kaskokindlustuse arvelt esiklaasi enne, kui selleks on tõesti vajadus. Osa inimesi laseb seda aga teha peaaegu iga aasta, kuna nad on selle eest juba ju maksnud. Ja see on ka põhjus, miks takistada kellelgi purjuspäi, juhiloata või muid liiklusohtlikke rikkumisi toime pannes sõita. See on meist igaühe probleem, kuna õnnetuse korral makstakse kahju meie kõigi poolt ühiselt täidetud rahakotist ning tekkinud augu täitmiseks tuleb meil seda ühiselt veelgi suurema maksega täita.