04-12-2024, 14:22 PM
Väärteoasjas maakohtusse kaebuse esitamisel ei ole riigilõivu ja üldjuhul ei ole ka menetluskulusid. Menetluskulud võivad tekkida näiteks ekspertiisi taotlemisel või tunnistaja sõidukulude ja kaotatud töötasuga. Riigiametnikest tunnistajate puhul töötasu kaotust ei ole.
Väärteoasjas ei ole advokaat kohustuslik, inimene võib maakohtusse ka ise esitada kaebuse ja ennast ise kohtuistungil esindada.
Inimese enda kaebuse alusel asja arutades ei saa kohus karistust karmistada. Kui kunagi on nii juhtunud, siis kohus eksis. On ka minu ligi 30 aastat pika kohtupraktika juures seda juhtunud, kuid selline kohtuotsus on alati tühistatud. Ca 15 aastat ei ole mina oma praktikas näinud sellist kohtuotsust, kus inimese enda kaebuse põhjal oleks kohus talle karmima karistuse määranud. Viimati 2008. aastal ja siis Riigikohus tühistas selle kohtuotsuse - https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-1-08
Rahatrahvi suurus ei ole sugugi ainus kriteerium, mille põhjal otsustada kohtusse pöördumine. Kui on ikka põhimõtteline küsimus, siis tuleb enda õiguste eest seista. Ja mõnikord mõjutab ebaõige (kuigi mõne arvates väikese) karistusega nõustumine ka pikas plaanis tulevikku, kuna see justkui legitimeerib teo õiguserikkumisena ja uuesti samas olukorras saab uuesti karistuse määrata. Ja siis võib karistus olla juba oluliselt suurem või kogunem korduvatest episoodidest suur summa kokku.
Aga troll on väga lahe. Esindab kindlasti meie tehnikapärandit ja ma südamest loodan, et see sõiduk saab ikkagi tänavalegaalseks.
Väärteoasjas ei ole advokaat kohustuslik, inimene võib maakohtusse ka ise esitada kaebuse ja ennast ise kohtuistungil esindada.
Inimese enda kaebuse alusel asja arutades ei saa kohus karistust karmistada. Kui kunagi on nii juhtunud, siis kohus eksis. On ka minu ligi 30 aastat pika kohtupraktika juures seda juhtunud, kuid selline kohtuotsus on alati tühistatud. Ca 15 aastat ei ole mina oma praktikas näinud sellist kohtuotsust, kus inimese enda kaebuse põhjal oleks kohus talle karmima karistuse määranud. Viimati 2008. aastal ja siis Riigikohus tühistas selle kohtuotsuse - https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-1-08
Rahatrahvi suurus ei ole sugugi ainus kriteerium, mille põhjal otsustada kohtusse pöördumine. Kui on ikka põhimõtteline küsimus, siis tuleb enda õiguste eest seista. Ja mõnikord mõjutab ebaõige (kuigi mõne arvates väikese) karistusega nõustumine ka pikas plaanis tulevikku, kuna see justkui legitimeerib teo õiguserikkumisena ja uuesti samas olukorras saab uuesti karistuse määrata. Ja siis võib karistus olla juba oluliselt suurem või kogunem korduvatest episoodidest suur summa kokku.
Aga troll on väga lahe. Esindab kindlasti meie tehnikapärandit ja ma südamest loodan, et see sõiduk saab ikkagi tänavalegaalseks.