24-12-2024, 14:51 PM
Tõsieluline lugu aastakümnete tagant. Võimalik, et ajaga on lisatud pisut rahvaluulet.
Üks N majand ühes X rajoonis. Ühes majandi osakonnas töötab mehhanisaatorina härrasmees, kellele meeldib tihtilugu läbi pudelipõhja päikest uurida. Ka töö ajal, nagu tollal kippus kombeks olema. Tööülesandeks oli tal muuhulgas hoolitseda selle eest, et kariloomadele oleks karjamaale veetud joogivesi. See ülesanne jäi paraku päris tihti viinase peaga tegemata.
Antud majandi esimeheks oli päevakangelase vend. Esimees muidu marurahulik kuju aga ühel heal päeval ei pidanud närvid enam vastu ja otsustas (toobi)vennale n-ö ihu üle teha. Pikk epistel lõppes sõnadega: ''... jälle on sinu pärast loomad joomata!'' Topsisõber omakorda polnud just suu peale kukkunud ja ühmas vaid talle omasel aeglasel kõne tempol vastu: ''Kas sa tead ka, kallis vennas, kui palju mina NENDE pärast olen pidanud joomata olema?!''
Rahulikku viinavaba jõulu!
Üks N majand ühes X rajoonis. Ühes majandi osakonnas töötab mehhanisaatorina härrasmees, kellele meeldib tihtilugu läbi pudelipõhja päikest uurida. Ka töö ajal, nagu tollal kippus kombeks olema. Tööülesandeks oli tal muuhulgas hoolitseda selle eest, et kariloomadele oleks karjamaale veetud joogivesi. See ülesanne jäi paraku päris tihti viinase peaga tegemata.
Antud majandi esimeheks oli päevakangelase vend. Esimees muidu marurahulik kuju aga ühel heal päeval ei pidanud närvid enam vastu ja otsustas (toobi)vennale n-ö ihu üle teha. Pikk epistel lõppes sõnadega: ''... jälle on sinu pärast loomad joomata!'' Topsisõber omakorda polnud just suu peale kukkunud ja ühmas vaid talle omasel aeglasel kõne tempol vastu: ''Kas sa tead ka, kallis vennas, kui palju mina NENDE pärast olen pidanud joomata olema?!''
Rahulikku viinavaba jõulu!