[hendrik]

See on ju ammu teada tõsiasi, et fossiilkütustest toodetud elektrienergia jõul liikuv elektriauto on üldplaanis keskkonda saastavam kui fossiilkütuse jõul liikuv sisepõlemismootoriga samaväärne auto. Selleks, et elektriauto oleks keskkonda vähem saastavam, tuleb valdav enamus tarbitavast elektrienergiast toota taastuvatest energiaallikatest ja/või tuumkütusest. Eestis kättesaadavad taastuvad energiaallikad ei kata siinset tarbimisvajadust, eriti veel siis kui pole piisavalt tuult või päikest. See tähendab, et ainuke mõistlik lahendus oleks ehitada tuumajaam, mis lahendaks saastamise, kõrge elektrihinna ja elektrienergia julgeoleku küsimused (Venemaa Föderatsiooni relvajõud pole ühtegi tuumajaama Ukrainas hävitanud, kuigi neil on see võimekus olemas). Baltimaad tervikuna vajaksid ühte suurt tuumajaama Lätis, misläbi tuleks elektrienergia omahind odavam kui ehitada kolm väiksemat tuumajaama, üks igasse riiki. Kui Eesti riik ja Euroopa Liit tervikuna suunavad rahvast jõuliselt sisepõlemismootoriga autode kasutamiselt elektriautode kasutamisele, siis miks ei lahendata probleemi tervikuna, kaasates probleemilahendusse ka vähemsaastavama elektrienergia tootmisvõimekuse väljaarendamine?
Ükski tuumajaam ei ehita end ise, selleks kulub vähemalt kümme aastat. Mida me pärast Estlink-2 lõhkumist enam ootame? Kas juhtivpoliitikutel Baltimaades pole piisavalt mune, et suuri otsuseid vastu võtta? Mida kauem tegevusetult istuda, seda kõrgemaks elektrienergia hind läheb, sest elektrienergia tarbimise mahu vajadus ajas kasvab, peamiselt elektriautode kasutuselevõtu tõttu.
Teiseks, riik peaks keelama elektriküttel (sh soojuspump), tahkel kütusel köetavad küttelahendused ära kortermajades, kes on liitunud kaugkütte võrguga või see võimekus on mõistlike investeeringute läbi olemas (näiteks kaugküttevõrgu magistraal asub kortermajast kuni saja meetri kaugusel). Sama lugu on kortermajades sooja tarbevee (kraanivee) soojendamisega. 2018. aastal üritasin ühes Saare maakonnas asuvas kortermajas kaotada ära elektriboilerid, sest külmaveepüstakute vahetus ootas nagunii ees. Pooled korteriühistu liikmed, esimees kaasaarvatud, olid vastu ja minu poolt tehtud tasuvusarvutust ei tahtnud ükski vastane näha. Tol ajal oli Aktsiaselts Kuressaare Soojus poolt pakutava MWh hind ca 2,5 korda odavam kui elektrienergia hind koos võrgu- ja muude tasudega, tasuvusaeg oleks olnud ca 10 aastat. Tänasel päeval soojendatakse selles 18 korteriga kortermajas jätkuvalt sooja vett elektriboileritega ja tänu sellistele kortermajadele elektrienergia hind Eestis nii kõrge osaliselt ongi. Kui kohalik inimene siinkandis on nii rumal, siis peaks riik jõuliselt asjasse sekkuma.