[alfredo]

Siinkohal vähe mõtteainet kaaskannatajatele. Teatavasti ühendavad Balti riigid oma raudteevõrgu Veebruarikuu 8-ndamal päeval veremaa omast lahti. Sellega seoses on teisel pool piiri paanika suur ja veremaalased ei tea, mis nende roiskunud riigist edasi peaks saama, kui raudteed mööda enam relvaabi ei liigu, ning ka pruunikarvalise kraanivee ning ebakvaliteetse elektrienergiaga varustatuse tulevik on enam kui ebakindel. Aga olgu, las muretsevad end siniseks, meil on hoopis huvitavamad küsimused päevakorral.
Nimelt siis - miks kuluvad diiselporgandite rattad rohkem, kui elektriporgandite omad, või kui üldse?
Sealt võiks välja tuua huvitava lõigu, mis ei tohiks olla vargus, kui teatada alandlikult, et olen selle pätsanud ee-err-erri lehelt.

"Kui raudtee geomeetria ei vasta nõutule, võib see tekitada olukorra, kus üks rattapaari ratastest hakkab kurvis mööda rööbast libisema. Libisemine tekib sellest, et kurvi sisemine ratas peab läbima lühema tee kui välimine, kuid rongi rattad on ühendatud jäigalt samale teljele."

Minu teadmised geomeetriast on üpris ähmased, ilmselt sama olematud kella kümneks Consumi kontrollpunkti pedaalimisega, kuid pakun alandlikult, et ühe poole libisemine tekib kurvis enivei, olgu raudtee geomeetria kuitahes geomeetriline. Küllaltki lihtsa lahendusena pakuks välja telgede poolitamise. Võimalusi selleks on mitmeid ja loodan, et head raportöörid ka raporteerivad kuhu vaja. Teised aga võivad omaette mõtiskleda, millised võimalikest variantidest oleks lihtsalt teostatavad ja innovatiivsed. Ilmselt hakkasid eelnevalt väljatoodud mõtete peale miljonite rongiinseneride jalakesed tudisema ja kaelaall on jooksmas hirmuhigi aastasadu vastuvõetud preemiate ja palga tagasimaksmise kartuses. Kuigi karte ei ole tegelikult ju midagi, tuleb lihtsalt oma tööd ausalt ja südamega teha.