[indreksirk]

Nõus, kokkuvõte on hea. Siiski jääb õhku küsimus - millise piirini peaks reaalalust irdunud või juhuslikult tekkinud lollidele piirangutele alluma? Nonii lambinäitena - kas 10 minutit raudteefoori taga seista teades, et rongi ei tule, on ikka vajalik? 
Küsimus on reaalsest olukorrast tuletatud, sai ka positiivse lahendi peale mu (tavakodanikuna) sekkumist.

Kiidan Jesperit mõnusa kokkuvõtte eest. Niipalju teadmiseks, et kirjeldatud tehnoloogilised lahendused on juba mõjutamas ka inimeste rahakotti näiteks kasko kaudu. Täna on juba tavapäraseks muutumas see, et fooridega ristmikul ei saa punase tulega ristmikule sõitnud sõiduki omanik üldse kaskokindlustuse kaudu hüvitist, kuna ka kasko on mõeldud juhuslike sündmuste jaoks ning tahtlik või raskest hooletusest põhjustatud sündmus ei ole enam juhuslik. Samuti analüüsitakse üha enam uuemate autode nö musta kasti andmeid, mis salvestavad liiklusõnnetuse korral juhi viimaste sekundite tegevuse - kui ikka gaas oli põhjas või rooli asend selgelt vastupidine liiklusõnnetuse ärahoidmise suunale, siis jääb taas kaskohüvitis saamata. Ja osades ettevõtetes suhtutakse ka liiklusrikkumistesse resoluutselt. Meie "uudisekünnise" kipuvad ületama negatiivsed näited. Näiteks väga negatiivne teave, et eelmisel aastal tabati liiklusest ligi 6500 joovastavaid aineid tarvitanud juhte ning kõigist politsei poolt kontrollitud juhtidest 0,5% olid alkoholi tarvitanud. Aga selle uudise teine pool oli see, et 200-st puhuma pandud juhist 199 olid kained. Aitäh neile, ka nemad panustasid sel hetkel meie paremasse elukeskkonda. 

Markot ka kiidan - kuigi kahetsusväärselt on meie elu korraldama määratud ametnikud liiklejatega mõnikord erineval arvamusel ja meie arvamusega ei arvesta, siis rahulik pöördumine ja selgitamine võib anda ka tulemusi. Ametnikud igale poole ei jõua ning kõigist ebakõladest teada ei saagi, kui ei oleks tähelepanelikke inimesi, kes sellest teada annavad. Väga sageli tundub meile, et olukord on nii absurdne, et küllap sellest juba teatatakse. Aga ei pruugi - siis tulebki anda näppudele veidi tegevust ja kirjutada õigesse kohta. See on meie kõigi ühine kodu, kus lisaks õigusele nõuda elamisväärset keskkonda on meil ka kohustus sellesse ise panustada. 

Ära küsi, mida riik saab või peab Sinu heaks tegema, esita endale küsimus, mida saada Sina teha, et meil kõigil oleks siin parem elada.