16-03-2025, 00:04 AM
Hobiautosõbralikud ilmad on varsti käes ja selleks ajaks või natuke hiljem sooviks ka Lotuse mugavalt sõidetavasse konditsiooni saada. Ehk tegelema peab hakkama pisipuudustega, mis selle auto ostuga kaasa tulid ning turvalist liiklemist pärsivad. Siia kuuluvad näiteks üks esituli, mis teinekord ei suuda ilma füüsilise abita ennast üles ajada, pisem õlileke kuskilt mootorist, liialt rikas kütusesegu, kohati laadimisprobleemid ning üleüldine vedelike-õlide-rihmade vahetus.
Algust tegin aga hoopis roolilõtku ja (loodetavasti) sellest põhjustatud tee peal "ujumise" põhjuste väljaselgitamisega.
Selleks, et sellel autol üleüldse pääseks rooliõtku tagamaid tuvastama, peab kas auto tõstukiga üles tõstma või esimese(d) ratta(d) alt kruvima. Minul tõstukit ei ole, seega läheb ülestõstmiseks. Suureks abiks on siinkohal teine, vanem Lotus, kus on kere raamist eemaldatud. Kuivõrd autod jagavad sama raami, siis on väga hea kohe sobiv tõsteabinõu valmis teha. Esprit' puhul on tõstmist kõige ohutum teostada raamist. Ohutuid punkte on ees kaks, taga üks. Ühesõnaga vana auto raami baasil lõikasin sobiva tüki prussist ja asetasin sinna peale tükid vineeri, mis ühtivad raami tõstepunktidega. Foto on siinkohal tehtud pelgalt näitamiseks. Kuna auto on madal, siis kõigepealt läks rokla eest alla ning seejärel pruss külje pealt kahvlitele sobivasse asendisse. Esiosa üles, klotsid prussile alla ning rokla minema.
Üldpilt paremalt poolt. Rooliotsad näha. Siin on ruumi piisavalt. Samas kes tähelepanelikumalt vaatab, siis ega roolilatile eriti põhja alt ligi ei pääsegi, sest raami konstruktsioonid jäävad osaliselt ette. Siin ei ole probleemi, aga vasakul pool on juba asi tunduvalt kitsam.
Siin on vasak pool. Mind üllatas see, et autol on alles originaalis ette nähtud roolilati kummide kinnitusklambrite kruvide katted. Need on väikesed ja olemuslikult vähetähtsad detailid, kuid auto originaalsust silmas pidades detailild, mida eriti enam ei kohta. Väga tundub sedamoodi, et roolilati kallal sellel autol ehk ei olegi pärast valmistamist keegi käinud. Aga see selleks. Siin sain hakata juba pisut katsetama, et kust loksub. Abikaasa rooli taha rooli loksutama ja käega püüdsin tunnetada liigendite ja liitmike loksusid.
Ülesehitus selline - võimuta latt, kaks järjestikust risti ning kõik. Pildilt ilus, reaalselt ligipääs nadi. Kui käsi raami ja ümbritsevate detailide vastu ära lõhkuda, siis pääseb nibin-nabin alumise ristini (003). See oli ka kõik. Auto rooli loksutades oli silmaga näha ja käega tunda, et liigend 003 liigub, liigub ka lati sisenidle paigaldatud kate 007, kuid sisemised rooliotsad on paigal. Ehk siis peamine lõtk on latis endas. Tuleb maha võtta.
Roolilati parema poole kinnitus oli lihtne ligi pääseda. Pisut kitsas, kuid tavatööriistadega muretult tehtav.
Vasak pool oli aga saatanast. Teele jäid ette kolm jahutusvee lõdvikut, piduritorud, siduriõli voolik, paar kaablit, alumine liigend ning kõik see oli pakitud raami konstruktsiooni sisse. See aga tähendas, et ligipääs vasakpoolsele roolilati kinnitusele peab toimuma selle augu kaudu, mis fotol näha. Eest ega alt ligi ei pääse. Alumise liigendi alumise poldi sain vandumise peale lahti ja õnneks eemaldus see roolilatilt kergesti. Aga edasi pääseda oli juba tükk tegu. Käega ei mahtunud. Kui nüüd nii kaugele jõudsin, siis surasin käe veelkord alumise ristini, hoidsin seda kinni ja teise käega liigutasin rooli. No ja siin oli jälle lõtku tunda. Ja nii tunda, et kogu alumine liigend paigal võll järgmisele liigendile paigal ja rool liigub. Järeldus, et ka järgmine rist läbi. Ülemine rist on otse ühendatud vardaga rooli külge. Kontrollisin kohe üle ka rooli kinnituse vardale, et ega loks sealt näiteks lahtise kinnitusmutri kaudu ei tule. Kinnitusmutter oli kinni.
Surasin oma telefoni voolikute vahele ja pärast korduvaid katseid õnnestus teha foto sellest, kus asub parempoolne lati kinnituspolt. Siin on see küll eemaldatud, kuid see protsess kestis kokku 5 tundi ning tulemuseks olid verised käed. Muudmoodi lõpuks ei saanudki, kui liimisin liimipüstoliga fikseeritud asendisse kaks padrunikomplekti kardaani, panin need omavahel õige nurga all kokku, lisasin pikendused ja meelitasin poldi pea peale. Seejärel ehmatasin mutrikeerajaga poldi lahti. Õnneks liikus see pärast avanemist kergesti. Kurta pole siin aga vist mõtet, sest igal autol on omad kohad, mis mehaaniku vanduma panevad.
Ülemine kardaan/liigend asub sellel autol aga salongis. Liigendil on pikem vars, mis läbi nn tulemüüri (antud juhul lihtsalt läbi plastikust vaheseina) alumise liigendiga kokku saab. Selleks aga tuleb pääseda sügavale armatuuri alla/taha. Kellel on pikad käed ja sõrmed, see peaaegu leiab õige koha ilma istet eemaldamata üles. Aga see on ka kõik.
Seega juhiiste välja. Kõige lihtsam asi selle auto juures. Neli mutrit põhja alt lahti ning mäng mängitud.
Nüüd parem foto. Kollane näitab ära, kus rist on. Kinnituspolt jääb siin aga veel peitu. Selleks on vaja peadpidi pedaalideni sukelduda...
... ja et sinna jõuda, tuleb sisse võtta selline spetsiifiline tööasend, mis on Lotuse ringkondades tuntud kui "Llotuse asend" (Lotus position). Nimi tuleneb siis vanade Lotuste (sh. Esprit) kõige sagedamast ja spetsiifilisemast tööasendist. Muud moodi lihtsalt ei saa ning ei mahu.
Siin on lõpuks peidus olev ülemine liigend. Hästi on näha Lotuse racing-green rohelist, mida aga ei kasutatud ainult autode värvimiseks, vaid mida kasutati ka auto tähtsamate sõlmede kinnituspoltide plommimiseks. Siin on näha, et see roolisüsteemi liigend ei ole pärast tehasest väljmist kunagi lahti käinud. Sama roheline värv, sh kulumismärkidega, kuid kahjustamata olekus oli olemas ka alumisel liigendil ning roolilati kinnitusklambrite poltidel. Seega saab üsna tõenäoliselt väita, et roolilatt koos liigenditega on need samad detailid, millega see auto 1992 aastal tehasest väljus ning neid tänaseni keegi vahetanud ei ole.
Siin on nüüd kõik pudinad, mis kätte tulid. Mis aga tekitas minus hämmingut on see, et kui roolilati ja liigendid ükshaaval käevahel ja kruustangide vahel ära kontrollisin, siis ühtegi käega tuntavat lõtku ma küll kuskilt ei leidnud
. Enne lahtivõtmist oli roolis korralikult tuntav lõtk. Nüüd väänasin detaile päris korraliku jõuga ja ei midagi. Ka välimised rooliotsad on kenad ja tihked, kuid need olid head ka auto all testides. Kas nii ongi? On muidugi aursaadav, et rooliratas on suur, rehvid on ees 235 laiad, kõik detailid on 30+ aastat vanad ning kuskilt ikka midagi natuke järgi annab ja kokkuvõttes võimendub. Aga et suur algne loks detaile ükshaaval laua peal väänates nähtavale ei tule, see on müstika.
Algust tegin aga hoopis roolilõtku ja (loodetavasti) sellest põhjustatud tee peal "ujumise" põhjuste väljaselgitamisega.
Selleks, et sellel autol üleüldse pääseks rooliõtku tagamaid tuvastama, peab kas auto tõstukiga üles tõstma või esimese(d) ratta(d) alt kruvima. Minul tõstukit ei ole, seega läheb ülestõstmiseks. Suureks abiks on siinkohal teine, vanem Lotus, kus on kere raamist eemaldatud. Kuivõrd autod jagavad sama raami, siis on väga hea kohe sobiv tõsteabinõu valmis teha. Esprit' puhul on tõstmist kõige ohutum teostada raamist. Ohutuid punkte on ees kaks, taga üks. Ühesõnaga vana auto raami baasil lõikasin sobiva tüki prussist ja asetasin sinna peale tükid vineeri, mis ühtivad raami tõstepunktidega. Foto on siinkohal tehtud pelgalt näitamiseks. Kuna auto on madal, siis kõigepealt läks rokla eest alla ning seejärel pruss külje pealt kahvlitele sobivasse asendisse. Esiosa üles, klotsid prussile alla ning rokla minema.
Üldpilt paremalt poolt. Rooliotsad näha. Siin on ruumi piisavalt. Samas kes tähelepanelikumalt vaatab, siis ega roolilatile eriti põhja alt ligi ei pääsegi, sest raami konstruktsioonid jäävad osaliselt ette. Siin ei ole probleemi, aga vasakul pool on juba asi tunduvalt kitsam.
Siin on vasak pool. Mind üllatas see, et autol on alles originaalis ette nähtud roolilati kummide kinnitusklambrite kruvide katted. Need on väikesed ja olemuslikult vähetähtsad detailid, kuid auto originaalsust silmas pidades detailild, mida eriti enam ei kohta. Väga tundub sedamoodi, et roolilati kallal sellel autol ehk ei olegi pärast valmistamist keegi käinud. Aga see selleks. Siin sain hakata juba pisut katsetama, et kust loksub. Abikaasa rooli taha rooli loksutama ja käega püüdsin tunnetada liigendite ja liitmike loksusid.
Ülesehitus selline - võimuta latt, kaks järjestikust risti ning kõik. Pildilt ilus, reaalselt ligipääs nadi. Kui käsi raami ja ümbritsevate detailide vastu ära lõhkuda, siis pääseb nibin-nabin alumise ristini (003). See oli ka kõik. Auto rooli loksutades oli silmaga näha ja käega tunda, et liigend 003 liigub, liigub ka lati sisenidle paigaldatud kate 007, kuid sisemised rooliotsad on paigal. Ehk siis peamine lõtk on latis endas. Tuleb maha võtta.
Roolilati parema poole kinnitus oli lihtne ligi pääseda. Pisut kitsas, kuid tavatööriistadega muretult tehtav.
Vasak pool oli aga saatanast. Teele jäid ette kolm jahutusvee lõdvikut, piduritorud, siduriõli voolik, paar kaablit, alumine liigend ning kõik see oli pakitud raami konstruktsiooni sisse. See aga tähendas, et ligipääs vasakpoolsele roolilati kinnitusele peab toimuma selle augu kaudu, mis fotol näha. Eest ega alt ligi ei pääse. Alumise liigendi alumise poldi sain vandumise peale lahti ja õnneks eemaldus see roolilatilt kergesti. Aga edasi pääseda oli juba tükk tegu. Käega ei mahtunud. Kui nüüd nii kaugele jõudsin, siis surasin käe veelkord alumise ristini, hoidsin seda kinni ja teise käega liigutasin rooli. No ja siin oli jälle lõtku tunda. Ja nii tunda, et kogu alumine liigend paigal võll järgmisele liigendile paigal ja rool liigub. Järeldus, et ka järgmine rist läbi. Ülemine rist on otse ühendatud vardaga rooli külge. Kontrollisin kohe üle ka rooli kinnituse vardale, et ega loks sealt näiteks lahtise kinnitusmutri kaudu ei tule. Kinnitusmutter oli kinni.
Surasin oma telefoni voolikute vahele ja pärast korduvaid katseid õnnestus teha foto sellest, kus asub parempoolne lati kinnituspolt. Siin on see küll eemaldatud, kuid see protsess kestis kokku 5 tundi ning tulemuseks olid verised käed. Muudmoodi lõpuks ei saanudki, kui liimisin liimipüstoliga fikseeritud asendisse kaks padrunikomplekti kardaani, panin need omavahel õige nurga all kokku, lisasin pikendused ja meelitasin poldi pea peale. Seejärel ehmatasin mutrikeerajaga poldi lahti. Õnneks liikus see pärast avanemist kergesti. Kurta pole siin aga vist mõtet, sest igal autol on omad kohad, mis mehaaniku vanduma panevad.
Ülemine kardaan/liigend asub sellel autol aga salongis. Liigendil on pikem vars, mis läbi nn tulemüüri (antud juhul lihtsalt läbi plastikust vaheseina) alumise liigendiga kokku saab. Selleks aga tuleb pääseda sügavale armatuuri alla/taha. Kellel on pikad käed ja sõrmed, see peaaegu leiab õige koha ilma istet eemaldamata üles. Aga see on ka kõik.
Seega juhiiste välja. Kõige lihtsam asi selle auto juures. Neli mutrit põhja alt lahti ning mäng mängitud.
Nüüd parem foto. Kollane näitab ära, kus rist on. Kinnituspolt jääb siin aga veel peitu. Selleks on vaja peadpidi pedaalideni sukelduda...
... ja et sinna jõuda, tuleb sisse võtta selline spetsiifiline tööasend, mis on Lotuse ringkondades tuntud kui "Llotuse asend" (Lotus position). Nimi tuleneb siis vanade Lotuste (sh. Esprit) kõige sagedamast ja spetsiifilisemast tööasendist. Muud moodi lihtsalt ei saa ning ei mahu.
Siin on lõpuks peidus olev ülemine liigend. Hästi on näha Lotuse racing-green rohelist, mida aga ei kasutatud ainult autode värvimiseks, vaid mida kasutati ka auto tähtsamate sõlmede kinnituspoltide plommimiseks. Siin on näha, et see roolisüsteemi liigend ei ole pärast tehasest väljmist kunagi lahti käinud. Sama roheline värv, sh kulumismärkidega, kuid kahjustamata olekus oli olemas ka alumisel liigendil ning roolilati kinnitusklambrite poltidel. Seega saab üsna tõenäoliselt väita, et roolilatt koos liigenditega on need samad detailid, millega see auto 1992 aastal tehasest väljus ning neid tänaseni keegi vahetanud ei ole.
Siin on nüüd kõik pudinad, mis kätte tulid. Mis aga tekitas minus hämmingut on see, et kui roolilati ja liigendid ükshaaval käevahel ja kruustangide vahel ära kontrollisin, siis ühtegi käega tuntavat lõtku ma küll kuskilt ei leidnud
. Enne lahtivõtmist oli roolis korralikult tuntav lõtk. Nüüd väänasin detaile päris korraliku jõuga ja ei midagi. Ka välimised rooliotsad on kenad ja tihked, kuid need olid head ka auto all testides. Kas nii ongi? On muidugi aursaadav, et rooliratas on suur, rehvid on ees 235 laiad, kõik detailid on 30+ aastat vanad ning kuskilt ikka midagi natuke järgi annab ja kokkuvõttes võimendub. Aga et suur algne loks detaile ükshaaval laua peal väänates nähtavale ei tule, see on müstika.